Majandusraskused, inflatsioon ja aktsiate hinnakõikumised on sundinud paljusid ettevõtteid otsima tõhusamaid lahendusi, sh vähendama inimtööjõudu, sest see on asendatav tehisaru ja automaattehnoloogiatega. Nii on teinud näiteks UPS, Duolingo, Klarna, Intuit ja Cisco, kirjutab The Forbes. Seejuures on juhtumeid, kus ettevõtte teade tehisaru kasutuselevõtu kohta, on kergitanud aktsia hinda, mistõttu on investorid mõistagi entusiastlikud.
Üks töötajaid koondanud ettevõtteid on UPS, kes 2025. aasta alguses teatas plaanist koondada 20 000 töötajat. Tegemist on ühe suurima tööjõu vähendamisega ettevõtte 116-aastases ajaloos. Tegevjuhi Carol Tomé sõnutsi said nad töötajaid koondada, sest nii mõnigi ülesanne õnnestus automatiseerita uue tehnoloogia abil, näiteks müügipakkumused, mis varem nõudsid spetsialistide panust. Kuigi UPS selgitas, et tehisaru ei asenda otseselt töötajaid, viitab logistikas, marsruutide optimeerimises ja kliendisuhtluses kasutatav tehisaru sellele, et seetõttu on kadunud vajadus teatud ametikohtade järele. Areng ilmestab logistikahiidude püüdu tehisaruga kärpida kulusid ja tulla toime inflatsiooniga.
Teine “tehisaru esimesena” strateegiast teatanud ettevõte on Duolingo, mis aitab õppida võõrkeeli. Seal on kavas tasapisi kaotada inimesed nendes ülesannetes, mida suudab täita tehisintellekt. Tegevjuht Luis von Ahn jagas LinkedInis tulevikuvisiooni, kus AI juhib sisuloomet, tulemuste hinnanguid ja töötajate värbamist. Nii on Duolingo lõpetanud koostöö 10% alltöövõtjatega, sest sisu tõlgib nüüd tehisaru, mis suudab näiteks kursuste materjale tõlkida enam kui sajasse keelde.
Olgugi et Duolingo sõnutsi ei koondatud ühtegi alalist töötajat, tähendas see samm siiski selget üleminekut tehisaru loodud sisule, vähendades sõltuvust inimtõlkijatest. Kui loovtööd peeti omal ajal automatiseerimise vastu immuunseks, siis nüüd võetakse sealgi üha enam kasutusse tehisaru, kellele esialgu antakse alltöövõtjate senised ülesanded.
Finantstehnoloogiaettevõte Klarna, mis pakub teenust “osta nüüd, maksa hiljem”, teatas 2022. aastal, et likvideerib enam kui 1000 töökohta ehk umbes 10% ettevõtte töötajatest. Ettevõte oli teinud strateegilise otsuse liikuda tehisaru suunas ja investeeris arvestatavaid summasid tehisarusse, mis vastaks näiteks klientide päringutele, töötleks tehinguid ja optimeeriks tegevust. Klarna “võttis tööle” tehisassistendi, mis haldab 700 täistöökohaga võrdset töömahtu. Klarna tegevjuht Sebastian Siemiatkowski on avalikult rääkinud, kuidas juturobotid ja automaatsüsteemid suudavad täita inimese ülesandeid, näiteks vastata klientide küsimustele ja töödelda tagasimakseid jpm. Generatiivse tehisaruga soovib Klarna vähendada tegevuskulusid, aga pakkuda ka rohkem teenuseid.
Finantstarkvara ettevõte Intuit, mis on loonud TurboTaxi ja QuickBooksi, koondas 2024. aastal umbes 1800 töötajat. Põhjusena tõi ettevõte välja, et töötajate arvelt kokku hoitud raha on kavas investeerida tehisarusse. Ettevõtte juhtkond kirjeldas tehisaru kui tulevikustrateegia olulist osa, eelkõige automatiseermaks kliendituge, andmeanalüüsi ja maksudeklaratsioonide koostamist. Asendades inimtöötajad tehisaruga soovib Intuit mõistagi tõsta efektiivsust ja säilitada konkurentsivõimet.
Tehnoloogiaettevõte Cisco, mis arendab võrguseadmeid, tarkvara ja teenuseid, teatas 2024. aastal plaanist koondada 7% töötajatest ehk ligikaudu 5900 inimest. Taaskord on tegemist strateegiliste ümberkorraldustega, millega Cisco tahab tegevust suunata kiire arenguga valdkondadesse, nagu tehisintellekt ja küberturvalisus. Ettevõte sulatab tehisaru oma võrgulahendustesse, näiteks võrguhalduse ennustavasse analüüsi ja automatiseeritud klienditoe süsteemidesse. Kuigi näiliselt koondas Cisco inimesi ümberkorraldusena, et keskenduda uutele tehnoloogiatele, viitab see siiski, et teatud ülesannete jaoks kastutatav tehisaru vähendas vajadust inimeste järele. Ühtlasi rõhutab juhtum tehnoloogiasektori laiemat suundumust vähendada inimtööjõudu ja kasvatada tehisaru võimu.
Maailma Majandusfoorum ennustab, et aastaks 2030 on 41% ettevõtetest “sunnitud” töötajaid koondama. Seejuures ei piirduta mingi konkreetse valdkonnaga, vaid ohus on töökohad alustades haldusest, klienditeenindusest ja lõpetades loometöödega, nt graafiline disain. Foorumi arvates on kõige suuremas ohus postitöötajad, palgaarvestajad ja juhiassistendid. Majandusfoorum näitlikustab, et kui maailma tööjõud oleks esindatud 100 inimesega, vajaks neist 59 ümberõpet või täienduskoolitust. Viimastest omakorda 11 ei saa tõenäoliselt ümberõpet ja nii on ohus enam kui 120 miljonit töökohta. Tehisaru ülevõtetavate töökohtade arv on eri allikate andmetel muidugi märkimisväärselt erinev, nt siin on nimetatud 800 miljonit töökohta ja siin 300 miljonit.
Samas toob majandusfoorum esile ka töökohad, mida tehisaru ei pidavat suutma asendada. Sellised on inimesest sõltuvad ametid, näiteks emotsionaalset intelligentsust ja kriitilist mõtlemist; inimestevahelist suhtlust ja empaatiat vajavad ametid. Mõistagi näeb foorum suundumuses ka positiivset: 77% ettevõtetest pidavat kavatsema töötajaid ümber õpetada ja täiendada, et nad suudaks töötada koos tehisaruga.
Varem oleme käsitlenud tõsiasja, et kliimapööre kipub viimasel ajal inimestelt töökohti võtma. Kuid kliimapöörde puhul ei taha poliitikud töökohtade üle arutleda, v.a väited, et kliimapööre toob tohutult tööd, nt on vaja kliimaspetsialiste või keskkonnaaudiitoreid jts. Tegelikkus kaldub aga muud näitama. Alles hiljaaegu lõpetas Suurbritannias tegevuse Grangemouthi toornafta rafineerimistehas Šotimaal ja suurem osa töötajaid jäi ilma tööst tehases, mis oli piirkonna suurim tööandja. Tehisaru puhul on töökohtade arutelu siiski laialdasem. Peale tehisaru ülevõtevate töökohtade arvu, avaldatakse ühtelugu ka nende ametikohtade „edetabeleid“, kus tehisaru peagi kogu töö endale haarab ja inimesele enam kohta ega tööd ei jagu (vt nt siit, siit, siit, siit ja siit). Igal juhul võib arvata, et tööturgu ja inimeste toimetulekut raputavad eriti märkimisväärselt mõlemad, kliima- ja tehisarupööre, kokku.
Eestile tuleks see just kasuks. Kaoks ära kontoripositsioonid, kus käib ainult hihihi ja hahaha. Kuhu saavad ainult seal juba töötavate lapsed ja tuttavad. Kaob ära onupoja poliitika ja ülbus, laiskus, eriti just kehakaalu kogumine.
Erinevalt Eesti uhketest ja ülbetest kontoritöötajatest on AI neutraalselt sõbralik kõigiga ja saab asjad tehtud minutitega. Ei ole lihtsalt agressiivne töömahu suurendamine, et parasiittöötajad kontoris saaks naeratus näol ennast õlale patsutada järjekordselt kokkukeeratud sita eest. Vaid oleks loogiline töömahu optimiseerimine vastavalt võimekuse statistikale.
Saksamaal oli hea elu ka ennem AI tulekut: töötegija sai kõvasti rohkem palka, kui paberimäärija kontoris. Kui oleks olnud vastupidi, siis rahvas oleks lihtsalt laiali jooksnud. Eestis rahval pole julgust ega teadmisi, kuidas ilma orjaisandata hakkama saada. Ülbust ja irvitamist paraku jagub küllaga. Näidatakse näpuga teiste peale, aga ise ollakse laussita sees.
Et Eesti orjaklass saaks nüüd näidata näpuga kontoriklassi peale, siis ongi lootus hetkel vaid AI peal. See vaid lollide lohutus. Eestis on klasside erinevus väga tugev, nagu keskajal. Kõrgemad klassid ei luba mitte mingil juhul ennast asendada AI-ga. Alati on just orjaklass see, millelt vaip alt ennem ära virutatakse aga kontoriklass saab pikka aega pai. Kui EU kõrge võim sunniks agressiivselt AI-d Eestile peale, see oleks vast vägev. Aga ka sel puhul Eesti valitsus maksaks maksumaksja rahaga trahvi, kui kaotaks korruptsiooni.
Muidugi ei tasu unustada, kuidas kõik see peavalu alguse sai: vallutajate poolt eestlaseks tembeldatud rahvas õppis sellist käitumist enda orjastajatelt. Kujutad sa ette naeruväärset pilti, kuidas vaene sarisünnitajate pere teeskleb mingit kõrgklassi? Nagu nad oleks osa eliidist… Selle asemel, et teeselda jaburust, kannatada mingi jubeda vaimuhaiguse käes, tuleks hoopis enda vundament korda teha. Kõik need käitumismustrid, s.h. primitiivne ülbus ja (katkise aju tõttu) argus on isandatelt õpitud. Isandad olid väga haiged aga seda peeti kõlblikukse kõrgemaks määraks.
Kes teeks juba rahvale selgeks, et vundament on täiesti mäda juba mitmendat põlvkonda?
Rahvalt tuleb ära võtta ebaloogiline hirm, et ei saa orjata parasiitide rõõmuks. Tuleb asendada vaprusega, et saaks elatud enda tarbeks. Sõda parasiitidest vallutajate vastu on paratamatu elu osa, mitte keegi ei hakka rahval käest kinni hoidma.
Kaua sa ikka vaeseid lüpsad. Eesti valitsus näitab tugevaid Gruusia ja Ukraina korruptsioonimärke:rahvas aetakse igatmoodi pankrotti ja lõpuks kuulutatakse välja sõda, et põgeneda rahva varadega tagasi oma kodumaale (milleks pole Eesti neil mitte kunagi olnud). Riigivõimul on üliohtlik parasiidimass. Rahvale on vaja kiiremas korras selgeks teha, kui ohtlik on olukord juba praegu… Kas paljud tõesti usaldavad valitsust nii kaua, nagu Ukrainas, kuni selle hetkeni, kui omad sõdurid lõbu pärast hakkavad koduaknast sisse tulistama? “Venemaa tegi!”
Peale sõda vanad parasiidid “taassünnitavad” Eesti ja orjamassi lüpsmine jätkub. Mitu korda seda juba teha lubatud on? Eesti põlisrahvale polnud mitte kunagi mingit riiki vaja olnud. Kõik see lihtne riiginimetus, lipp jm on antud välismaalaste poolt. Põlisrahvas ise olid põgenikud Hiinast, ei huvitanud neid mingi riik. Ei tahetud Hiinaga kohandeda, põgeneti probleemide eest asustamatta sohu. No vaata, mis juhtub põgenikega, kes keelduvad pead kasutamast, probleeme lahendamast. Nende nõrkus avastatakse ja kuritarvitatakse!
Mida nähakse, seda ennustatakse. Aga nähtut esilekutsuvat sügavat, iidset energiat ei otsi keegi. Küll aga hoobeldakse oma nägemustega, nagu oleks see kunagi midagi lahendanud.