Pärast Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi kukutamist detsembri alguses on Austria valitsus alustanud Süüria kodanike varjupaigastaatuse ülevaatamist. Mõjutatud on kuni 40 000 süürlast, vahendab ReMix News.
Vähem kui viis aastat Austrias viibinud süürlased on Austria varjupaiga- ja immigratsiooniabüroolt (BFA) saanud kirja küsimusega, kas neil on jätkuvalt kaitset vaja. Viidatakse Süüria muutunud oludele ja märgitakse, et enam ei pea kartma poliitilist tagakiusamist. Kirja saanud isikutel palutakse põhjendada varjupaiga jätkuvat vajadust ja ka tõendada lõimumist, nt töökoha, laste kooli või muu panusega Austria ühiskonda.
2024. aasta alguses oli Austria süürlaste kogukond enam kui 95 000 inimest, paiknedes peamiselt Viinis ja moodustades riigi kaheksanda suurima välismaalaste rühma. Nüüd on Austria kantsler Karl Nehammer andnud siseminister Gerhard Karnerile korralduse peatada kõik pooleliolevad süürlaste varjupaigataotlused ja üle vaadata juba antud load. Austria ametnikud on ka välja pakkunud idee tasustada vabatahtlikku tagasipöördumist 1000 euroga ning aidata reisi korraldamise ja dokumentide vormistamise juures. Sunniviisiline väljasaatmine ähvardab aga neid, kellele ei ole varjupaika antud või kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud.
Immigratsioonibüroo direktori Gernot Maieri järgi võib varjupaiga andmise otsuse tühistada viie aasta kestel, kui varjupaiga andmise põhjused on muutunud. Samas märkis Maier, et Süürias on väga ebastabiilne olukord, mis takistab lõplikke väljasaatmisotsuseid. Siiski on näha, et Viin valmistub kiirendama tagasisaatmist, kui poliitiline olukord Süürias on selgem.
Paremkonservatiivse vabaduspartei (Freiheitliche Partei Österreichs, FPÖ) juht Herbert Kickl on väljendanud, et Assadi režiimi langemise järel ei ole süürlastel põhjust jääda Austriasse. Kickl on öelnud, et Süüria vajab nüüd oma kodanikke ja et süürlaste tagasipöördumine annaks Austria sotsiaalsüsteemile märkimisväärse leevenduse. Ühtlasi viitas FPÖ juht ka asjaolule, et Süüria immigrandid on ülekaalukalt esindatud riigi kriminaalstatistikas.
Varem oleme kajastanud, et pärast Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi kukutamist on paljud Euroopa riigid otsustanud peatada süürlaste varjupaigataotluste menetlemise. Austria nüüdsed sammud on taas päevakorda tõstnud rändepoliitika kogu Euroopas ja nii mõnigi riik nõuab süürlaste tagasisaatmist kodumaale. Välisminister Margus Tsahkna sõnutsi ei plaani Eesti pikendada Süüria põgenikele antud ajutist kaitset. Detsembri seisuga on siin ajutise kaitse saanud 72 Süüria kodanikku.
