Ühendkuningriigi valitsuse veebiohutuse seaduse 2023 (prioriteetsete rikkumiste) muudatus jõustus tänavu 8. jaanuaril. Nüüd on prioriteetse rikkumisena seadusesse kirjutatud siivutute piltide saatmine (cyberflashing), sh sellega ähvardamine, ja tõsisele enesevigastamisele õhutamine või selle abistamine. Juhul kui sisu on prioriteetse rikkumisena defineeritav, peavad platvormid rakendama kõige rangemaid meetmeid, karmimaid kui nn tavalise ebaseadusliku sisu korral, kirjutab Reclaim The Net.
Üks sellistest karmimatest meetmetest on kohustus ennetada, et kasutajad ei puutukski kokku sellise nn prioriteetse rikkumisena klassifitseeritud sisuga. Selleks peavad tehnoloogiaettevõtted paljuski kasutama automaatseid skännimissüsteeme, sisu tuvastavaid algoritme ja tehisaru, mida on õpetatud hindama teksti, pildi ja video seaduslikkust reaalajas. Digiteenused, kus kasutajad saavad omavahel suhelda, sh sõnumivahetus, sotsiaalmeedia, foorumid ja isegi otsimootorid, peavad nüüd jälgima inimeste suhtlust. Teisisõnu on tegemist sõnumikontrolliga.
Ühendkuningriigi teadus-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaministeerium (DSIT) tutvustas muudatusi reklaamvideos, milles nutitelefon skännis saadetud fotosid ja hoiatas kasutajat, et on avastatud „soovimatu alastifoto”. Visuaalne esitus näitab ilmekalt seaduse põhinõuet: platvormid peavad iga sõnumit ja postitust taustal seirama, et tuvastada ja blokeerida keelatud sisu. Kriitikute hinnangul muudab süsteem eraõiguslikud suhtlusruumid tõhusateks jälgimiskeskkondadeks.
Tehnoloogiaministeeriumi pressiteates seisab, et digiplatvormid peavad nüüd „võtma ennetavaid meetmeid, et takistada sellise vastiku sisu levikut enne, kui kasutajad seda näevad”. Teate järgi on tegemist ühe osaga valitsuse strateegiast vähendada kümne aasta vältel naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda poole võrra. Tehnoloogiaminister Liz Kendall ütles pressiteates: „Oleme karmistanud selle jälgi kuriteo toimepanijate karistusi – nüüd suurendame survet tehnoloogiaettevõtetele. Platvormid on nüüd seadusega kohustatud sellist materjali tuvastama ja ennetama. Internet peab olema ruum, kus naised ja tüdrukud tunnevad end turvaliselt, austatult ja saavad kasvada.”
Kui platvorm nõudeid ei täita, ähvardab seda arvestatav karistus. Trahv võib olla kuni 10% ettevõtte käibest kogu maailmas või 18 miljonit naelsterlingit (u 20,8 miljonit eurot), sõltuvalt sellest, kumb summa on suurem. Võimalik on ka meede, et Ühendkuningriigis on teenusele ligipääs blokeeritud. Teenuse blokeerimisega on Ühendkuningriik vaevu nädal tagasi ähvardanud Elon Muski sotsiaalmeediaplatvormi X, olles algatanud viimase suhtes ka ametliku uurimise tehisaru abil loodud ebatsensuursete piltide pärast.
Kriitikute hinnangul peitub aga nüüdsete nõuete taga suurem struktuurimuutus: kasutajate loodud sisu pidev jälgimine. Selleks et nõudeid täita, peavad platvormid kõiki sõnumeid, pilte ja üleslaaditavaid faile igal pool võrgus kogu aeg jälgima, lõpuks isegi rakendustes, mida seni on privaatseteks peetud. Kriitikute arvates on võimalik, et seejuures jälgitakse ka seaduslikku suhtlust ja võidakse piirata õiguspärast väljendust, sest automaatsed kontrollid hindavad sageli sisu ja konteksti ekslikult. Igal juhul juurutab Ühendkuningriik “ebaseadusliku” sisu ennustamise ja ennetusega veebisuhtluse tsensuurimudelit, mille järel on suur osa internetitoimingutest pideva järelevalve all ning kasutajate privaatsus kui põhiõigus pigem teisejärguline.
Suurbritannia järgmine sihtmärk on krüptitud sõnumid
Veel kinnitas Ühendkuningriigi valitsus eelmisel nädalal, et kavatseb kommunikatsiooniametile Ofcomile anda ligipääsu ka privaatsetele sõnumitele, sh krüptitud sõnumitele. Eesmärk on mõistagi “teie enda ohutuse huvides” leida vestlustest “kahjulikku” sisu. Tegemist on nn üleslaadimise ennetamise plaaniga, mida oleme varem käsitlenud siin.
Kavas on sundida kõiki veebiteenuseid, kus inimesed omavahel suhtlevad, nt FB Messenger, Signal, iMessage jt, installima tehnoloogiat, mis otsiks terrorismi- ja laste kuritarvitamise materjale. Teisisõnu skännitaks juba seadmes kõiki isiklikke sõnumeid enne, kui sõnumirakendus need krüptib ja välja saadab. Ehk sõnumikontroll sisalduks juba kliendi seadmes ja muudaks mõttetuks otspunktkrüpteeringu. Ametnike kinnitusel asub niigi laiaulatuslike volitustega kommunikatsiooniamet Ofcom (loe ka siit, siit, siit ja siit) uut volitust kasutama kohe, kui on valmis saanud aruande, mille tähtaeg praegu on aprillis.
Kriitikud hoiatavad, et kui seadmesse on juba paigaldatud lahendus, mis otsib teatud liiki sisu, siis olgu otsitav sisu kuitahes jälk, jääb lahendus seadmesse igaveseks ning seda saab otsima panna mistahes muudki sisu. Alustatakse laste kuritarvitamise materjalidest, mille saatjaid soovivad ilmselt kõik tabada, siis lisanduvad terroristlikud meemid ja seejärel võibolla juba vihkakõne, siis ka “valeinfo” ning satiir poliitikute kohta. Igal juhul ähvardab oht, et iga saadetud sõna on salvestatud kuskile andmebaasi, sest pole olemas süsteemi, mis suudaks leida ainult ebaseaduslikku sisu ilma kõiki sõnu kontrollimata.
