Politsei ootused uuele lahendusele on kõrged. “Turvavöö, kõrvalised tegevused, foorituled, ohtlikud manöövrid. Kõik sellised rikkumised, mis on võimalik masinloetavalt fikseerida,” rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo ERR-le uute liiklust jälgivate kaameratega varustatud patrullautode kohta.
Teisisõnu tähendaks see liiklejatele nende täpse jälgimise võimalust ka autodes sees. “See tõendusmaterjal pildiformaadis saadetakse andmebaasi, kus automaatselt genereeritakse trahviteade. Ja politseile jääb reageerimine sellistele rikkumistele, mis nõuavad vahetut sekkumist,” selgitas Loigo.
Trahviotsus ei sõltuks seega enam inimesest, politseiametnikust, kellel on kaalutlusõigus, vaid sellest, kas satud sellisest uut sorti patrullmasinast mööda sõitma ja näiteks samal ajal korra oma telefoni ekraanile vaatama. Ei ole vahet, kas tegemist on seejuures tühja teega, tipptunniga või näiteks foori taga seismisega – trahviotsus tuleks ju automaatselt igasuguseid muid asjaolusid arvestamata.
Uute seadmete kasutuselevõtuks on tarvis ka seadusemuudatusi.
Maanteeameti juht Priit Sauk rääkis aga samuti ERR-le, et kasutusele peaks võtma ka keskmise kiiruse kaamerad. Sellised kaamerad jälgiks autojuhte kogu teekonna vältel ja arvestaks vastavalt kogutud andemtele välja auto keskmise kiiruse. Kui see ületab lubatut, tuleb taas trahv. Sauk tunnistas, et sellise püsiva jälgimissüsteemi loomiseks on seni puudunud poliitiline otsus. “Seda ühiskondlikku kokkulepet ja poliitilist tahet hetkel ei ole tekkinud, et selle teemaga liiga jõuliselt edasi minna. Ootame oma hetke ja aega,” sõnas Sauk.
Sellises maailmas ma elada ei taha, kus igal sammul mind jälgitakse