Ettevõtete esindajate sõnutsi jagatakse infot probleemsete töötajate kohta küll kontserni siseselt, kuid nii ei väldita seda, et näiteks alkoholiga jännis olnud isik võib siiski tööle asuda teise kõrge riskiastmega ettevõttesse, kirjutab ERR. Seetõttu leiavadki mitmed ettevõtted, et kõigi jaoks turvalisem lahendus oleks ettevõtete ühine töötajate register, kus probleemseks tunnistatud töötajate nime taha vastav märge tehtud.
Näiteks VKG põlevkivitööstuses on mitu karistusreeglit alkoholitestis vahele jäänutele: töötajaid ei lubata territooriumile pool aastat, alltöövõtjate töötajaid aga isegi aasta. Eesti Energia tööstusettevõtetes võib aga sissepääsukeeld kehtida kaks aastat, olenemata sellest, kas tegemist on oma töötaja või alltöövõtjaga. Probleemina aga näevad ettevõtted seda, et puudub register, kuhu patustajad saaks lisakaristusena kanda ja näidata neid ka kõigile teistele potentsiaalsetele tööandjatele. “Sellist informatsiooni me ei saa kahjuks, kui ta kuskil mujal ettevõttes patustanud on. Aga loomulikult oleks hea, kui oleks mingi ühine andmebaas,” ütles Enefit Poweri tööohutuse, riski ja kvaliteedi juht Ainar Allikmäe ERR-le.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja kommenteeris väljaandele, et register, mis sisaldaks töötaja varasemaid eksimusi, ei ole siiski kooskõlas isikuandmete kaitsmise põhimõtetega, kuivõrd sisaldaks delikaatseid isiku- ja terviseandmeid. Ühtlasi selgitas ministeeriumi esindaja, et ka praeguse süsteemi korral, kus ettevõtte sees ja vahel ka väljapoole ehk teistele ettevõtetele jagatakse probleemsete isikute kohta teavet, on kahtlus, kas see on seadusele vastav.
90-ndatel ei olnud probleemi:
politsei leidis pargipingilt magava joodiku ja nädala pärast oli see tegelane koos oma nimega kohalikus ajalehes.
Ega see liigne salastatus õige ei ole. Avalikuks tuleks kõik pätid, pedofiilid, joodikud ja narkomaanid.