Taani justiitsminister Peter Hummelgaardi sõnutsi võtab eesistujariik kohustusliku sõnumikontrolli eelnõu tagasi ja toetab selle asemel laste seksuaalse väärkohtlemise kuritegude vabatahtliku avastamise säilitamist. Selleks püüab Taani saavutada liikmesriikidega kompromissi, millest on väidetavalt kõrvale jäetud sõnumite kohustuslik kontroll. Samas pelgab eesistujariik, et kui kompromissi ei saavutata, siis ei õnnestu ka vabatahtlik lahendus, kui praegune seda võimaldav õiguskord aprillis 2026 aegub. Kui aga kompromissettepanek läbi läheb, võiks seaduseelnõu edasi liikuda läbirääkimistele parlamendiga, kirjutab Euractiv.
Eesistumisaja alguses võttis Taani kiiresti päevakorda vastuolulise sõnumikontrolli eelnõu (nn chatcontrol). Arutelud regulatsiooni üle olid kestnud aastaid ja peaaegu iga uus eesistujariik oli kava taas lauale tõstnud, seni siiski ebaõnnestunult, sest seadis vastamisi vajaduse peatada laste väärkohtlemine ja õiguse privaatsusele. Igal juhul kohustanuks sõnumikontrolli regulatsioon tehnoloogiaettevõtteid tuvastama ja teatama laste väärkohtlemise kujutistest (fotod, videod jms) erasuhtluses. Kontrollima pidanuks kõiki sõnumeid, sh krüptitud sõnumeid. Teisisõnu pidanuks ka sellised sõnumivahetuskeskkonnad, nagu näiteks Telegram, Signal ja WhatsApp, üleslaaditavat sisu modereerima ja kontrollima enne, kui sõnum krüptitakse ja seadmest välja saadetakse. Seda tulnuks teha kõigi EL-i kodanike kõigi erasõnumite puhul, et tuvastada kõik kujutised, mis võivad seostuda laste seksuaalse väärkohtlemisega. Kuigi kasutajad pidanuks sellise jälgimise ise aktsepteerima, tähendanuks keeldumine seda, et neil poleks enam võimalik fotosid või videoid saata.
Igal juhul leidsid mitmed riigid, et meede oleks täiesti ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Regulatsioon oleks loonud samaväärse olukorra, kus kirjavahetuse salastatust ei ole, iga kirja kontrollitakse juba enne selle saatmist ja kirja vahendanud postiteenusel lasuks kohustus hinnata, kas tema teenust võidaks ebaseaduslikult tarvitada. Tegemist on autoritaarsete või diktatuurirežiimide unistusega, kus tülgastavate kuritegudega võitlemise ettekäändel on kodanikke võimalik jälgida, kontrollida ja lämmatada juba eos igasugune teisitimõtlemine.
Kui veel septembris olid veebilehe Fightchatcontrol.eu järgi sõnumikontrolli vastu vaid kuus riiki: Austria, Belgia, Tšehhi, Soome, Madalmaad ja Poola ning mõni riik polnud veel otsustanud, sh Saksamaa, Kreeka, Rumeenia, Luksemburg ja Sloveenia. Eesti ütles septembris selgelt, et ei totea plaani, oktoobris liitus vastuolijatega ministri tasemel ka Saksamaa. See andis piisava aluse, et regulatsioon esialgu päevakorrast välja jätta, kuid plaan polnud kuskile kadunud ja teatati järgmistest hääletusplaanidest aasta lõpus. Nüüdne Taani teade peaks aga tagama, et kohustuslikust sõnumikontrollist on loobutud. Vähemalt praegu ja vähemalt Taani eesistumisaja ajaks.
Millegipärast mulle tundub et seda kontrolli ja jälgimist teostatakse juba pikemat aega. Vaieldakse vaid selle üle kas anda jälgimisele seaduse jõud või jätkata salajaste toimingutega. Mingile lapspornole või muule kuritegevusele viitamine on vaid otsitud põhjus totaalse jälgimisühiskonna seadustamiseks. Nutitelefon on inimese vabatahtlik elektrooniline valve juba praegu. Oleme elektroonilise valve all vabakäigu vangid.