Vastusena Lähis-Ida sõjalisele kriisile ja sellest tulenevale kütusehinna järsule tõusule võttis valitsus eelmisel neljapäeval vastu otsuse 1. maiks kavandatud energiakandjate aktsiisitõus edasi lükata. Selleks on vaja seadust muuta ning rahandusminister Jürgen Ligi (RE) käiski eile plaani Riigikogu ees tutvustamas.
Mitmed opositsioonisaadikute poolt ministrile esitatud küsimused puudutasid eelkõige seda, kas aktsiisitõusust loobumine tänase hinnašoki puhul mitte liiga vähene reaktsioon ei ole ning ehk tuleks hoopis bensiini- ja diisliaktsiisi ning kütuste käibemaksu vähendada.
Ligi meenutab Nõukogude aega ja soovitab „koopereerumist“
Peeter Ernits (KE) küsis Ligilt arvamust musta stsenaariumi kohta, kui diisli hind peaks tõusma 2,5 või 3 euro peale: „Olete te mõelnud, mida siis teha, kui enam ei julge isegi bensiinijaama poole vaadata?“
Rahandusminister Ligi vastas, et bensiinijaama poole ei peagi tingimata nii palju vaatama. „Mina pool elu käisin jala ja sõitsin rattaga ja ei osanudki unistada sellisest asjast,“ ütles ta. Ligi sõnul tasub tõusva kütusehinna puhul lohutada end sellega, et konkurentsivõime on kõigil ühesugune. „Kõik riigid maksavadki rohkem selle eest, et nad atmosfääri hävitavad, ja taastumatuid ressursse, ja ehk peavad oma käitumist muutma. Ma ei ole selles mõttes nii murelik nagu teie,“ ütles ta.
Siiski tunnistas Ligi, et nt maal on kütustest sõltumine suur. „Aga ka siis on omad säästumeetmed ja koopereerumise meetmed, mida siiski on võimalik kasutusele võtta. Ja kui hind pikaajaliselt kõrge on, siis see kindlasti parandab inimeste tarbimiskäitumist,“ märkis Ligi.
Ligi ütles ka, et tegelikult on bensiini ja diisli ostujõud Eestis kogu aeg kasvanud. „Ei ole seda tragöödiat perede rahakotis kuskilt näha, kui vähegi pikendada seda vaadet. Ma ei räägi isegi sellesse aega, kui autod üldse kättesaadavad ei olnud, kus mina olen elanud üsna pikka aega – teie ka ju –, kus ei tulnudki kõne alla autoga sõitmine, ei vaadanudki bensujaama poole, ei tulnud kõne allagi, ja sai ka elatud,“ ütles ligi viitega Nõukogude perioodile, lisades siiski, et ei taha seda aega tagasi.
„Vastuolus ka kliimapoliitikaga“
Teised keskerakondlastest saadikud viitasid Hispaania valitsuse sammudele, kus kõrgete hindade tõttu alandati kütuseaktsiisi ning võeti vastu 5 miljardi euro suurune abipakett.
Ligi sõnul ei tegeleta Hispaanias millegi mõistlikuga, sest maksumaksja raha kulub asjadele, mis tegelikult hinda ei jõua. Kuid selle kõrval ei tohiks hispaanlased seda teha muu hulgas ka kliima tõttu. „Ikkagi sotsiaalpoliitikale oleks 5 miljardit neil väga tõhusalt võimalik kulutada, kuid autoomanike subsideerimiseks on see selgelt minu silmis küll liiga helde otsus, vastuolus ka kliimapoliitikaga,“ selgitas ta. „Hispaanias hakkavad varsti inimesed surema, iga suvi surevad, sellepärast et kliima soojeneb ja inimeste tervis ei pea vastu. Kõrvetatakse ennast asfaldil ära, tohutu veepuudus on. Ja nüüd riik otsustas subsideerida fossiilkütust,“ märkis Ligi.
Ligi sõnumi juures tuleb siiski täpsustada, et külma tõttu sureb Euroopas 10 korda rohkem inimesi, kui kuuma tõttu ja seda on teadusuuringud ka kinnitanud.
„See on ikkagi kliimapoliitika“
Anti Allas (SDE) viitas samuti, et mitmed riigid räägivad aktsiiside langetamisest eelkõige diislikütuse puhul, mis mõjutab inflatsiooni kõige rohkem. Ta küsis, palju peaks kütuse hind kasvama, et kaaluda aktsiisimäärade langetamist.
Ligi vastas, et sotsidelt tema sellist küsimust üldse ei ootaks. „See on ikkagi kliimapoliitika, et fossiile maksustatakse, mitte ei subsideerita,“ sõnas ta.
Tanel Kiige (SDE) küsimusele vastates ütles Ligi, et ka teiste riikidega võrdluses ei ole mõistlik aktsiiside alandamise võidujooksu tekitada. „Tegelikult on ju kliimaeesmärgid endised ja energeetika eesmärgid endised: vähendada sõltuvust, vähendada sõltuvust despootiatest, vähendada kliimamõjusid,“ sõnas ta.
Milleks oli tarvis NSVL ära lõhkuda kui Eesti koos EL-iga seda järjekindlalt taastab? Kas sm Ligi on väga kade et praegu on siiski veel liikumisvabadus suurem kui tema noorusajal? Ligi jutust pole ju võimalik teisiti aru saada.
Kui seal ei oleks Jürgen Ligi oma lapsesuuga siis oleks seal mingi teine selline totu. Võib-olla ehk ainult mõni libekeelsem, kes ei ütleks asju nii välja aga kes mõtleks ikka samamoodi.
Rahva valik valimistel on selline – pea-asi, et oleks libekeelne ja sorava jutuga, igas muus valdkonnas võib ju olla diletant.
Kütuse kõrge hind säästvat Ligi väitel loodust, aga eriti säästvat loodust siis vist laia leegiga põlevad kütuseterminalid Pärsia lahe ääres ja Läänemere kallastel.