Vabaduste podcast #14. Espak, Keres, Sarv: võim otsib Kadriorgu kuulekat ülempreestrit
Riigi jälgimismaania: suur osa rahvast juba kardabki salajast jälgimist.
Usundiloolane Peeter Espak, vandeadvokaat Paul Keres ja vabadused.ee toimetaja Hannes Sarv võtavad analüüsiks ette ühiskondlikult põletavad teemad.
Seekord räägitakse, kuidas võimuparteid Reformierakonnaga eesotsas presidendivalimisteks valimistuvad ehk katsuvad igal juhul Kadriorgu endale sobivat ülempreestrit leida. Tundub aga, et Kersti Kaljulaidu presidendikandidaadiks pakkudes ja tema vastaseid onu Heinodeks sildistades tulistas peaminister siiski jalga vaid iseendale.
Saate teises osas tuleb aga juttu usalduskriisist Eesti õiguskaitseasutuste vastu, mille nad ise on tekitanud. Ehk kuidas ja miks on ikkagi nii läinud, et mitte ainult poliitikud, vaid suur osa Eesti rahvast kardabki salajast jälgimist? Kuidas olukorrast välja tulla?
Teemad:
Aita kasvatada Vabaduste mõju!
Kogume 25000€,
et saaksime ka uuel poolaastal
kaitsta kodanikke võimu omavoli eest.
Seotud artiklid
4. veebr. 2026
Vabaduste podcast #13. Espak, Keres, Sarv õigusriigist: häma ajamisega usaldust ei taasta
25. märts 2024
VIDEO. Vabaduste podcast #2. Keres, Espak, Sarv Eesti demokraatia olukorrast ja end võimule valetanud valitsuse tegevusest
29. apr. 2024
VIDEO. Vabaduste podcast #3. Meerits, Neivelt, Sarv kahaneva majanduse nukratest väljavaadetest
17. juuni 2024
VIDEO. Vabaduste podcast #5. Ots, Keres, Sarv: majanduse “kliimakindlusest” ja kliimakriisi kuulutamise usulisest varjundist
10. sept. 2024
Kuulasin tänast jutuajamist. Värskendav. Ja ka natuke šokeeriv ehkki teada on, et kui mitte kõik, siis paljutki kordub, uue sildi ja uute värvide all. Värskendav on see, et asjadest võib rääkida ka teisiti kui heakskiidetud klišeedega, kohustuslikuks tehtud fraasidega. Pealtkuulamise ja jälgimise hirm tuleb tuttav ette, aga tundub väga kaugena. Miks me sellest lahti ei saa? Pesitseb see meie nn süvastruktuurides? Paistab siiski, et sellel on ka põhjust.
“Pealtkuulamise ja jälgimise hirm tuleb tuttav ette, aga tundub väga kaugena. Miks me sellest lahti ei saa? Pesitseb see meie nn süvastruktuurides? Paistab siiski, et sellel on ka põhjust.”
Muidugi on sellel põhjust, tehnoloogia võimaldab jälgida kõike ja kõiki! Asjadest ausalt rääkimine on iga inimese õigus ja kohustus, seda ei tasu unustada. Petiseid ja muid kaasajooksikuid jätkub meil küllaga ning kui aus inimene ei julge enam suud lahti teha siis on orjanduslikule korrale orienteeritud valitsus saavutanud oma võimutäiuse! Ewroliidust välja, valitsuse tallalakkujad lahti lasta ja luua demokraatlik riik!
No, nüüd läksid Sa libedale teele: demokraatiat ei ole ja demokraatiat ei tule.
Demokraatiaga on samuti nagu kommunismiga – selle poole võib pidevalt püüelda aga selleni ei jõuagi kunagi.
Laiapõhjalisse meritokraatiasse usun ma pigem ennem. Selle võiks ju isegi praktikas toimima saada (kui Sa ikka oled kõik mu varasemad selleteemalised kommentaarid läbi lugenud?)
Mis puudutab elektroonilise side jälgitavusse siis see jääb jälgitavaks nii-kui-nii.
Jälgijad võivad ju ajutiselt tagasi tõmmata ja isegi endale “tuhka pähe raputada” aga mõne aasta pärast saame jälle suure üllatusena teada, et vahepeal on toimunud massiline jälgimine.
Jutt jumala õige! Tunnistan ausalt oma eksimust. Tegelikult mõtlesingi selle “demokraatia” all lihtsalt ausamat, läbipaistvamat ja õiglasemat riigikorraldust. Selle saavutamine on muidugi äärmiselt kahtlane. Kui panna pätid vangi tulevad uued pätid asemele ning kui asemele tulevadki korralikud inimesed siis suure tõenäosusega need pätistuvad sest võim rikub inimest.
Minu hinnangul kulub praegu liiga palju energiat teiste arvustamisele ja kõrvaltvaatajana õpetamisele. Passiivne kriitika ei paranda paraku ühtegi olukorda. Ma usun, et meil kõigil on aeg näidata eeskuju just tegude kaudu, eriti nendel meestel, kes ronivad vaba tahtlikult sellistesse saadetesse, kui miski vajab muutmist, siis parim viis selleks on ise panustada, mitte piirduda vaid tühja kriitikaga. Arvan, et konstruktiivsem oleks suunata see energia millessegi loovasse – ühiskond võidaks oluliselt rohkem…
…aga see-sama kommentaar on ju samuti lihtsalt üks tühi-jutt!
Mida siis ikkagi teha?
Konkreetselt?