Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku leevendada tehisaru ja andmekaitse eeskirju. Avalikkusesse lekkisid aga plaani sisedokumendid juba varem ning said märkimisväärset kriitikat. Plaani järgi võivad tehnoloogiaettevõtted, nagu Google ja Meta, edaspidi kasutada eurooplaste isikuandmeid, et koolitada tehisarumudeleid. Eesmärk on väidetavalt vähendada bürokraatiat, tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, eriti tehisaru valdkonnas, sest seal on Euroopa kõige enam Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast maha jäänud.
Privaatsuse eest seisva Austria rühma Noyb hinnangul on koondpaketiga tehtud paljude GDPR-i ariklite muudatusettepanek. Nendega loob EL ettevõtete konkurentsivõime ettekäändel laialdased erandid, et koolitada tehisarusid. Tehnoloogiaettevõtetel lubataks töödelda suuri isikuandmete kogumeid – nagu sirvimisajalugu, suhtlus sotsiaalmeedias ja asukohaandmed – ilma kasutaja selgesõnalise nõusolekuta. Noybi asutaja Max Schrems kirjeldas uuendust kui kingitust suurtele tehnoloogiaettevõtetele, peamiselt muidugi Ameerika ettevõtetele, mis arendavad tehisarusid ja mille väärtust hinnatakse kokku triljonites (nt OpenAI, Google, Meta, Amazon, Microsoft) ning kes nüüd võivad jätkata nende triljonite teenimist Euroopa ettevõtete, kunstnike ja eraisikute loodud andmete abil. Saades selles veel Euroopa seadusandjatelt vaba ligipääsu, sest tehisarude puhul võib kohalduda andmetöötluse “õigustatud huvi”. Sama õigus ei kohalduks aga siis, kui need andmed paiknevad Exceli tabelis.
„Tehisaru erandiks” nimetatud säte kehtiks komisjoni väitel mittesuunatud kasutuse korral, kus andmed aitavad mudelit üldiselt parandada, mitte luua personaalset reklaami. Komisjon peab muudatust innovatsiooni seisukohast oluliseks, viidates sellele, et ranged eeskirjad takistavad tehisaru arengut. Samas väidavad komisjoni ametnikud, et GDPRi lihtsustamise ettepanekud ei puuduta määruse aluspõhimõtteid. Kuigi lekkinud sisedokumentides tunnistatakse võimalikke riske, nt andmelekke võimalust ja eelarvamuslikke algoritme. Sellest hoolimata seab komisjon esikohale majandusliku kasu.
Sõnumikontrolli plaan on tagasi versiooniga 2.0
Vaevu kuu tagasi lükkasid Euroopa riigid tagasi Euroopa Komisjoni küpsetatud sõnumikontrolli (nn Chat Control) plaani. Selle järgi olnuks kohustuslik paigaldada kodanike nutiseadmetesse “nuhkvara”, mille abil saanuks kõiki fotosid ja videoid kontrollida laste turvalisuse ettekäändel.
Nüüd on sama plaan, põgusalt muudetud vormis, taas laual ehk luba kaugelt pääseda isiku arvutisse või nutitelefoni, ilma kasutaja loata ja maskeerituna õigustatud huviks. Olenevalt tõlgendusest, on komisjonil plaanis luua vähemalt 10 õiguslikku alust, et saada kätte isiklikke andmeid isiku seadmest või paigaldada seadmesse jälgimistehnoloogiat, nt koondstatistika ja turvalisus eesmärgil. Teisisõnu on nüüdne plaan veelgi invasiivsem ja Noybi õigusanalüüsi järgi sõnastus niivõrd lõtv, et lubatud oleks peaaegu mistahes otsingud kasutaja seadmes.
Selgesõnaline seadme skännimiskohustus on küll kaotatud, aga uus eelnõu kohustab e-posti ja sõnumiteenuste pakkujaid, nt WhatsApp, võtma kasutusele kõiki asjakohaseid riskileevendusmeetmeid. Selle alusel võib endiselt sundida skännima kõiki privaatseid sõnumeid, k.a otspunktkrüpteeringuga teenustes. Samuti eeldatakse, et väidetav vabatahtlik „sõnumikontroll” ulatub kaugemale varem arutatud fotode, videote ja linkide skännimisest. Nüüd saab algoritme ja tehisintellekti kasutada, et skännida kodanike privaatseid vestluseid, tekste ja metaandmeid, leidmaks kahtlaseid märksõnu ja signaale. Euroopa Parlamendi endise liikme Patrick Breyeri hinnangul aga ei suuda ükski tehisaru eristada näiteks flirti ja sarkasmi kuritegelikust peibutamisest (grooming) ning ainuüksi sõna “armastus” või “ kohtumine” võib olla aluseks, et pidada sõnumit kahtlaseks. Breyer leiab, et tulemuseks on valehäirete tulv, mis paneb süütud kodanikud üldise kahtluse alla ja paljastab võõrastele privaatseid, isegi intiimseid vestlusi ja fotosid.
Seni eriti kaitstud isikuandmed ei pruugi tulevikus isikuandmed olla
Ühe olulise muudatusena toob Noyb esile “isikuandmete” mõiste kärpimise ja isikuandmeteks peetavate andmete loetelu lühenemise. Seejuures oleks seni kõige rangemalt kaitstud isikuandmed, nt terviseinfo, poliitilised/usulised vaated, seksuaalelu või seksuaalne sättumus, kaitstud vaid siis, kui need on otsesõnu paljastatud, kuigi senise kohtupraktika järgi on need andmed kaitstud ka siis, kui neid on võimalik kaudselt muust teabest järeldada. Näitena toob Noyb tööandjad, kes kasutavad suurandmeid, et järeldada, kas naine on rase eesmärgiga isik kiiresti vallandada, vältimaks sotsiaalmakse ja muud sellist. Praegu kuuluks juhtum GDPRi artikli 9 alla, tulevikus aga artikli 6 alla, kuid kui see isik oma rasedusest avalikult teada annab, kuuluks jätkuvalt artikli 9 reguleerimisalasse. Igal juhul rikuks see muudatus Euroopa Nõukogu konventsiooni 108 artiklit 6, mis kasutab praegust GDPR-i sõnastust („avalikustamine”) ja mille on ratifitseerinud 55 riiki.
Veel tasub tähele panna, et euroametnike hinnangul ei pruugi pseudonüümitud isikuandmed üldse GDPRi alla kuuluda, tuginedes siin EL kõrgeima kohtu hiljutisele otsusele. Nii on ka Noyb viidanud, et eelnõu järgi paistavad pesudonüümid või juhuslikud ID-numbrid polevat enam GDPR-iga hõlmatud ja kui ettevõte ei suuda isikut identifitseerida, ei ole andmed ettevõtte jaoks samuti enam isikuandmed ja GDPR ei kehti.
Kokkuvõtvalt sõnas Schrems: “Dokumendi kavand pole lihtsalt ekstreemne, vaid väga halvasti sõnastatud. See ei aita väikeettevõtteid, nagu lubatud, küll aga toob kasu suurtele tehnoloogiaettevõtetele.” Schremsi hinnangul tuleb kõik mõistagi kodanike arvelt ja hoiatas, et muudatus võib legaliseerida tohutu jälgimise. Veel juhtis Schrems tähelepanu hiljutistele andmevahendajate skandaalidele Euroopas – nendega on ilmnenud, kuidas jätkuvalt kaubeldakse isikuandmetega, sh asukoht ja käitumisprofiilid. Schrems sõnutsi pole probleem liigses reguleerimises, vaid selles, et puudub järjepidev jõustamine, juhendamine ja ühtlus. Selle asemel, et nõrgendada kaitsemeetmeid, peaks EL tugevdama järelevalvet ja tagama, et reguleerivatel asutustel oleksid vahendid ja ressursid, et olemasolevad eeskirjad toimiksid.
Euroopa Komisjon avalikustas paketi eile. Nüüd on pall liikmesriikide käes, kes peavad selle heaks kiitma. Politico andmetel on paljud riigid GDPRi muutmises eriarvamusel, nt Eesti, Prantsusmaa, Austria ja Sloveenia. Saksamaa, mida ajaloos on peetud üheks privaatsust kõige enam austavaks riigiks, surub aga läbi suuri muudatusi, et aidata kaasa tehisintellekti arengule.
Masendav kuidas inimeste õigusi ja vabadusi jalge alla tallatakse. Lähtutakse eeldusest et kõik inimesed on kurjategijad. Samas muidugi kui normaalne elu kuulutada kuritegelikuks siis nii ongi ja sinnapoole oleme teel.
Parasiidid kardavad konkurentsi – neile ei meeldi, kui nende toidulaud “hakkab neile vastu”. Nad tahavad absoluutset kontrolli massi üle. Kujutad sa ette, kui mass tuleks arusaamisele, et valitsevad mõttetud söödikud parasiidid, et just nende pärast ongi inimkonnal nii palju probleeme ja, kui neid ei oleks, elaks inimkond juba 70ndatest saati pooleldi kosmoses, saaks rahulikult evolutsiooniredelil edasi areneda?
Absoluutselt kõik nende parasiitide leiutatud “millegi helgema nimel” on tegelikult leiutatud inimkonna hävitamiseks. Peasolgimeedia on makstud näitama valitsejate tegevust “heas valguses”. Reaalsus näitab aga parasitismi, terrorismi ja valitsejate ülihaigete fantaasiate elluviimist. Rohkem ei midagi.
Rahvamass on nende toidulaud. Iga u 90 aasta tagant maailma valitsevad parasiidid vahetavad regiooni, kus toituvad. Näiteks USA sai kontideni paljaks söödud, lähevad Hiina. Ennem USA-t on paljud taolised suured riigid sedasi hävitatud nende parasiitide poolt. Sedasi on nad inimkonda laastanud paartuhat aastat.
Parasiidil on ainult parasitismi funktsioon. Mitte mingit kuradi kasu temast pole elusorganismidele. Agressiivselt lähevad enda ohvri elu kallale – teiste elude hävitamisest sõltub nende liigi tulevik.
Kuidas käitud parasiidiga? Füüsiline eliminatsioon. Kas hävitad parasiidiliigi viimse isendi või hävitad ta toidulaua täielikult…
Parasiidiliigi viimse isendi hävitamisega on hävitatud viimane inimene planeedil! Ei ole üldse välistatud et igaüks võib osutuda suuremal või vähemal määral parasiidiks kui talle selline võimalus avaneb. Ei saa endaski kindel olla ennem kui pole järgi katsutud.