Von der Leyeni lennuandmeid küsis välja Euroopa Parlamendi Saksamaalt pärit liige Martin Schirdewan, kes on parlamendis vasakpoolse fraktsiooni kaasjuhataja. Kuigi mullu von der Leyeni eralendude arv küll pisut kahanes võrreldes varasemate aastatega, on see sellele vaatamata arvestatav, kirjutab The Brussels Signal. Schirdewani sõnutsi on silmakirjalik nõuda kodanikelt, kes pole pooltki nii rikkad, et nemad säästaksid energiat ja samal ajal ise kasutada innukalt kütusekulukaid tellimuslende.
Von der Leyenit on varemgi sagedaste eralendude eest kritiseeritud, sest 2023. aastal kasutas komisjoni president eralennukit 23 korral ning 2021.-2022. aastal tegi kokku 57 eralendu.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja selgitas, et vajadus eralennukiga rohkem kui kord kuus lennata on põhjustatud “ainult” logistikast, ajalisest survest või turvalisuse kaalutlustest. „Tuleb meeles pidada, et ta on Euroopa Ülemkogu, G7 ja G20 täisliige ning ta on kutsutud osalema sellistele olulistele globaalsetele üritustele nagu ÜRO Peaassamblee ning seetõttu on tema ajakava ja töökoormus samaväärne,” ütles pressiesindaja. Komisjoni esindaja lisas, et võimalikult palju püüab poliitik reisida kommertslendude ja ühistranspordiga.
Eralennukid võivad tavaliste turistiklassi lendudega võrreldes emiteerida 10–20 korda rohkem süsinikdioksiidi, millega võitlemise poliitikat von der Leyen esindab. Kusjuures on leitud, et vaid 1% inimestest tekitab 50% kogu maailma lennunduse heitkogustest. Seejuures kipuvad eralennukid olema kommertslennukitest suuremad ja saastavamad ning neid kasutatakse liiga sageli lühikeste vahemaade puhul.
Näiteks on Euroopa Komisjoni esitatud andmetest selgunud, et von der Leyen on vähemalt korra lennanud Brüsselist Strasbourgi vaid nelja inimesega pardal. Seda hoolimata tõsiasjast, et mõlema linna vahel on usaldusväärne ja tõhus kiirrongiühendus, mida paljud Euroopa Parlamendi liikmed sageli kasutavad. Tänavu mais kirjeldas ajakirjandus tellimuslendu, kus von der Leyen, Euroopa Ülemkogu president António Costa ja Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola lendasid Brüsselist Luksemburgi ja tagasi. Autoga oleks see võtnud umbes kaks ja pool tundi.
Kõige kallimaks osutus aga 14 110 eurot inimese kohta maksnud tellimuslend, mis hõlmas ametlikku peatust Pariisis, misjärel viis lend G7 tippkohtumisele Borgos Egnazias Itaalias ja Ukraina rahukonverentsile Luzernis Šveitsis. Kõik sellised eralennud toimuvad Euroopa maksumaksja kulu ja kirjadega.
Kliimapörde edendaja
Eralennukitega lendamise kõrval on von der Leyen samal ajal ka väga innukas kliimapöörde edendaja. Tema juhtimisel rakendab komisjon vägagi karmi kliimapoliitikat, sh lennunduse kliimapõhist maksustamispoliitikat. “Kõik mandrid peavad kiirendama oma üleminekut nullnetoheitele (Net Zero) ja tegelema kliimamuutuste kasvava koormusega,” ütles von der Leyen selle aasta Maailma Majandusfoorumil Šveitsis Davosis. Poliitiku sõnutsi ei ole võimalik kliimamuutuste mõju ignoreerida, sest kogu maailma kuumalained ja üleujutused, metsa- ja maastikupõlengud, tormid ja orkaanid on tema arvates kõik üksnes kliimamuutustest. Von der Leyen leiab, et Pariisi kokkulepe on jätkuvalt kogu inimkonna parim lootus. “Seega jätkab Euroopa samal kursil ja teeb edasi koostööd kõigi riikidega, kes soovivad kaitsta loodust ja peatada globaalset soojenemist,” lisas von der Leyen.
Kriitilisi märkuseid kliimapöörde suhtes ilmub aga üha enam. Alles hiljuti kirjeldas Suurbritannia kunagine peaminister Tony Blair, et praegune kliimamuutuste poliitiline arutelu on irratsionaalne ning seetõttu keeravad paljud inimesed kliimapöördele selja ega usu lahenduste headusse. Poliitikud on aga arad ega julge tunnistada, et praegused lahendused ei tööta. Poola peaminister Donald Tusk kutsus Euroopa Parlamenti üle vaatama Euroopa Liidu roheleppeks nimetatud kliimapoliitikat ning on rohelepet käsitlenud üsna teravalt. Itaalia peaminister Giorgia Meloni on märkinud, et EL rohelepe on pigem ideoloogiline ja ennasthävitav ning on püüdnud võidelda Euroopa Liidu roheleppe vastu. Ka Euroopa konservatiivid on konkurentsivõime kaotamises süüdistanud rohelepet ning lennuettevõtted ja autotootjadki on kliima nimel nõutava kahtluse alla seadnud. Kuid von der Leyen ei soovi hoolimata riikide probleemidest majandusega ja üha lisanduvatest kriitikanootidest roheleppest loobuda. Samal ajal aga jätkab varmalt eralendude kasutamist ega paista just kuigi palju muretsevat eralendude võimaliku kliimamõju pärast. Küll aga peavad kodanikud kliimapöörde nimel möönduseid tegema. Näiteks oleme varem käsitlenud lennundust ähvardavaid kõrgemaid piletihindu, sest Euroopa Liidu ja Suurbritannia lennufirmad on kohustatud tasapisi suurendama nn kestliku lennukikütuse osakaalu.
