Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks uue sõnumikontrolli plaani

Euroopa Liidu Nõukogu kiitis 26. novembril heaks määruse eelnõu, mille eesmärk on võidelda laste kuritarvitamise vastu internetis. Selleks on kavas sundida sotsiaalmeedia- jm platvorme eemaldama ebaseaduslikku sisu. Väidetavalt on meede vabatahtlik ja eelmises sõnumikontrolli ettepanekus sisaldunud kohustus skännida kõiki erasõnumeid on nüüdsest versioonist eemaldatud. Kuid vaikimisi kehtestab eelnõu selle, mida kriitikud kirjeldavad kaudse survestamissüsteemina ehk kaudsete meetmetega tekib platvormidel ikkagi kohustus erasõnumeid skännida, kirjutab Reclaim The Net.

Eelnõu järgi peavad teenusepakkujad hindama, kas nende teenuste kaudu võidakse levitada laste seksuaalse kuritarvitamise materjale või ahistada lapsi. Seejärel peavad selle riskianalüüsi alusel ettevõtted rakendama leevendusmeetmeid, mille ametiasutused on heaks kiitnud, et takistada sääraste materjalide levikut ja ahistamist. Riigiametid aga saavad õiguse kohustada ettevõtteid sisu eemaldama ja blokeerima ning otsingumootorite puhul ka otsingutulemusi eemaldama. Preemiad ja karistused on seotud riskide leevendamise meetmete, sealhulgas „vabatahtliku” skaneerimise tõhususega.

Kavandatud on luua ka järjekordne uus Euroopa Liidu ametiasutus: EL laste seksuaalse kuritarvitamise keskus (EU Centre on Child Sexual Abuse). Uue keskuse ülesanne on määrust jõustada ja valvata selle täitmise üle, sh kontrollida, kas ettevõtted on sisu eemaldanud või juurdepääsu blokeerinud. Uus keskus loob, haldab ja käitab ka andmebaasi, mis kogub teenusepakkujate aruandeid, toetab riigiasutusi, jagab teavet Europoli ja teiste õiguskaitseasutustega. Keskus loob ka laste seksuaalse kuritarvitamise näitajate andmebaasi, mida ettevõtted saavad kasutada oma „vabatahtlikes” tegevustes.

Suured tehnoloogiaettevõtted on nüüdset kompromissettepanekut väidetavalt tervitanud, aga sõnumisaladuse, sõnavabaduse ja -õiguste aktivistid on väljendanud pigem ettevaatlikkust. Näiteks Brüsseli rühm CCIA Europe on öelnud: „EL liikmesriigid on teinud väga selgeks, et CSA määrus saab edasi liikuda ainult siis, kui need uued eeskirjad laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamiseks ja sellega võitlemiseks loovad tõelise tasakaalu – kaitstes alaealisi ja säilitades samal ajal suhtluse konfidentsiaalsuse, sealhulgas otspunktkrüpteeringu.” CCIA loodab, et see põhimõte juhib läbirääkimisi kuni meetme lõpliku versiooni vastuvõtmiseni.

Hoolimata asjaolust, et sõnumite jälgimise sättest on sõna „kohustuslik” nüüd eemaldatud, leiavad kriitikud, et eelnõu struktuur on selline, et tohutu sõnumite skännimine tegelikult jätkub. Seejuures võib endiselt esineda survet paigaldada selliseid skännimissüsteeme, mis kontrollivad nii krüpteeritud kui ka krüpteerimata sõnumeid. Näiteks endine Euroopa Parlamendi liige Patrick Breyer usub, et süsteem isegi praegusel kujul sillutab tee järelevalve taristule. Tema arvates asendab nõukogu tekst sunnimeetme finants- ja regulatiivsete stiimulitega. Need sunnivad lõpuks suuri Ameerika tehnoloogiaettevõtteid valima sõnumite üldise skäneerimise. Ta kirjutas: „Pealkirjad on eksitavad: sõnumikontroll ei ole surnud, see on lihtsalt erastatud. See, mille nõukogu täna heaks kiitis, on Trooja hobune. Kinnistades „vabatahtliku” skäneerimise, legaliseerivad nad Ameerika ettevõtete tehtava miljonite eurooplaste jälgimise lubadeta ja vigadele kalduva süsteemiga, samal ajal hävitades vanusekontrolli tagaukse kaudu interneti anonüümsuse.” Euroopa Parlamendi Hollandi endine liige Rob Roos süüdistas Brüsselit suletud uste taga tegutsemises ja hoiatas, et „Euroopa riskib libisemisega digitaalsese autoritarismi”.

Peale selle kirjeldavad kriitikud ohtu, et nn vabatahtlik sõnumikontroll liidetakse lõpuks kohustusliku vanusekontrolliga. Viimane omakorda ähvardab kaotada kogu anonüümsuse internetis, kuna alaealiste usaldusväärne identifitseerimine tähendab, et kõiki isikuid on vaja kontrollida mõne isikutunnistuse, näo skännimise või muu meetodi abil. Eriti keerukaks ja peaaegu võimatuks võib seejärel muutuda anonüümsusest sõltuvate ajakirjanike, aktivistide ning paljude teiste töö ja elu.

Sõnumikontrolli plaani üle on arutelud kestnud juba 2022. aastast peale (vt ka siit, siit, siit, siit, siit). Eelmised eesistujariigid Tšehhi, Hispaania, Belgia, Ungari ja Poola ei suutnud töökindlat mudelit välja töötada, kuid praegune eesistujariik Taani on suutnud saavutada eespool kirjeldatud kompromissi. Selle on Euroopa Liidu Nõukogu nüüd heaks kiitnud hoolimata Tšehhi, Madalmaade ja Poola vastuseisust. Edasi jätkuvad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni läbirääkimised, millega tahetakse lõpule jõuda enne, kui 2026. aasta aprillis lõpeb praegune e-privaatsuse määrus, mis lubab ettevõtetel sellist „vabatahtlikku” sõnumikontrolli teha.