Observeri uurimine paljastas Google’i koostöö ligikaudu 150 riigiga, kes soovivad avalikest domeenidest teavet kustutada. Kootööd on tehtud juba 2011. aastast peale, kirjutab The Guardian. Google on pärast valitsuste taotlusi määranud eemaldatavaks 5,6 miljonit sisuüksust maailmas ja taotluste hulk on 2020. aastast peale kahekordistunud.
Peale demokraatlike valitsuste on ettevõte suhelnud ka diktatuuride, sanktsioonide all olevate režiimide ja inimõiguste rikkumises süüdistatavate valitsustega, sealhulgas Talibani kontrolli all oleva Afganistani politseiga. Venemaa ja Hiina võimude taotlusel on Google eemaldanud näiteks YouTube’ist videoid riigivastastest meeleavaldajatest või poliitikuid kritiseerivat sisu ja väiteid, et poliitikud on korruptiivsed.
Eemaldatud sisu kohta ülevaadet ei anta
Valitsuste ja kohalike võimude, aga ka kohtute, politsei ja kaitseväe taotlused Google’ile on võrdlemisi tavapärased. Teavet võib eemaldada mitmel põhjusel, näiteks on rikutud autoriõiguseid, eraelu puutumatust, Google’i kasutustingimusi või kedagi laimatud. Need põhjused on taotluste seas pärast julgeolekut kohe teisel kohal. Tuhanded taotlused on aga kategoorias „muu“, mida Google ei ole selgitanud. Samuti ei ole Google avaldanud täielikke andmeid eemaldamistaotluste kohta, vaid üksnes üldisi ülevaateid tsensuuritaotluste kohta, mida peab avalikkusele huvipakkuvaks. Kusjuures Google keskendub sellele, mil ettevõte on valitsuste taotluste vastu seisnud, aga mitte sellele, millal on taotlusega nõustunud. Seega tegelikult eemaldatud sisu kohta ülevaadet ei ole ning samuti pole teada, mis alusel Google sääraseid otsuseid langetab. Üldised kokkuvõtted on Google’i läbipaistvusaruandes, mida ajakohastab iga kuue kuu tagant.
Observer analüüsis Google’i läbipaistvusaruandeid ja leidis, et sisu eemaldamise protsess on läbipaistmatu ja andmed puudulikud. See tõstatab küsimuse, mis roll on Google’il avaliku teabe kontrollimisel ja valdkondades nagu desinformatsioon, sõjapropaganda ja geopoliitika. Kriitikute arvates mängib Google jumalat, ilma et tema suhtes kohaldataks järelevalvet või reguleerimist.
Venemaa taotlused moodustavad 60%
Kuni 2024. aasta juunini moodustasid nelja aasta kõigist taotlustest 60% Venemaa taotlused. Riigi internetitsensor Roskomnadzor on üks valitsusasutustest, mis kõige sagedamini Google’iga suhtleb. Näiteks pidi Google Roskomnadzori korraldusel eemaldama YouTube’ist video, mis väidetavalt paljastas poliitikute korruptsiooni ja “tegi mõne retoorilise ähvarduse vägivaldse tegevuse kohta väidetavate korrumpeerunud poliitikute vastu,“ seisab Google’i aruandes. Venemaa kodanikel keelati ka vaadata Bloggeri platvormil teatud postitusi, mis „sisaldas Venemaa sõjalise ajaloo ja poliitika ning Venemaa patriootiliste pühade kriitikat. Samuti õhutati vägivallale ühe Venemaa linna elanike vastu,“ öeldi aruandes. Ka võeti YouTube’ist maha kaadrid, kus Ukraina meeleavaldajad põletavad Venemaa lippu ja inimesed solvavad Venemaa riigi sümboleid.
2022. aastal tsenseeris Google mitu YouTube’i videot, milles kutsuti üles Vladimir Putini valitsuse vastu protestima. Putinit kritiseerinud muu sisu, sealhulgas vangistatud ja hiljem vanglas surnud Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi taktikalise hääletamise hilinenud soovitused, olid 2021. aasta septembri valimiste ajal ajutiselt blokeeritud. Roskomnadzor ja teised Venemaa valitsusasutused palusid ka, et Google eemaldaks Play poest Navalnõi Smart Voting rakenduse, mida ettevõte ka tegi. Veel on sisu eemaldamist taotlenud näiteks Kremli kabinetiminister, senaator, riigipanga juht ja valitsusasutuse juht, aga Google pole vastanud, kas ettevõte nõustus nende taotlustega ja mida täpselt eemaldas.
Koostöö Hiina julgeolekuteenistustega
Vahetult enne Venemaa sissetungi Ukrainasse ja Hiinaga vabapartnerluse välja kuulutamist, taotles Venemaa Hiina presidendiga seotud 600 lingi eemaldamist. Nende hulgas Xi Wikipedia leheküljed seitsmes keeles, samuti Economistis ja New York Timesis, France 24-s ja BBC-s ilmunud artiklid. Google keeldus neid eemaldamast, osaliselt seetõttu, et Roskomnadzor ei esitanud piisavalt teavet.
Hiina julgeolekuministeeriumi, mis kontrollib politsei ja sisepoliitilise luuretegevuse võrgustikke, taotlusel võttis Google maha enam kui 200 videot. Ministeeriumi taotluses oli 412 sisuüksust, millest 346 „sisaldas korruptsioonisüüdistusi Hiina Rahvavabariigi poliitilises süsteemis või lugusid valitsuse tippametnike kohta.“ Veel aitas Google Hiinas sõnavabadust maha suruda, kui eemaldas profiilid, kus kehastati riigi presidenti Xi Jinpingi. Sellised veebikontod keelati 2015. aastal pärast seda, kui Hiina kodanikud püüdsid sedasi Xid varjatult kritiseerida ja vältida tsensuuriseadust, mis on Hiinas üks kõige rangemaid kogu maailmas.
Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei valitsuse viimane taotlus Google’ile oli 2016. aastal, mil valitsus soovis, et Google tsenseeriks nelja sisuüksust kiusamise/ahistamise tõttu. Google’i aruande järgi ettevõte meetmeid kasutusele ei võtnud.
Google on suhelnud ka Afganistani politseiga, kes 2023. aastal võttis ühendus 19 korda, võrreldes vaid ühe kontaktiga 2022. aastal. Afganistanis taastas oma võimu 2021. aasta augustis Taliban, kelle politseijõudude hulgas on ka nn moraalipolitsei ja mis kehtestas ranged seadused valitsuse laimamise eest. Afganistani politsei nõutava kohta ei ole Google avaldanud täpseid üksikasju, kuid oli taotlused liigitanud pettuseks. 2023. aastal taotles Taliban „eraelu puutumatuse ja turvalisuse“ tõttu juba palju rohkema teabe eemaldamist. Google ei ole nende taotluste kohta lisateavet avalikustanud.
USA esitanud 12 000 kustutamistaotlust
Peale autoritaarsete võimude esitavad sisu kustutamise taotluseid ka demokraatlike riikide võimud. Näiteks on USA ametiasutused 2011. aastast peale esitanud rohkem kui 12 000 kustutamistaotlust, kusjuures sageli on ühes taotluses mitu sisuüksust. Google aga on avaldanud andmed vähem kui 40 sellise taotluse kohta.
Google käsitleb oma rolli poliitilist iseloomu läbipaistvusaruandes ja märgib: „Sageli on valitsuse taotlused suunatud poliitilisele sisule ja valitsuskriitikale. Valitsused viitavad laimule, eraelu puutumatusele ja isegi autoriõiguse seadustele, kui nad üritavad meie teenustest poliitilist sõnavõttu eemaldada.” Google’i sõnutsi nende tiimid hindavad iga taotlust, et otsustada, kas see tuleks eemaldada kohaliku seaduse või Google’i sisupoliitika rikkumise tõttu.
Google on sisu eemaldamise taotluseid ka vaidlustanud ja on tsensuuri pärast Venemaaga avalikult võidelnud. Venemaa riigimeedia kanalite piiramise eest YouTube’is määras Venemaa kohus mullu oktoobris ettevõttele 20 detsiljoni dollari suuruse trahvi, mis olevat „sümboolne“ summa: suurem kui kogu maailma sisemajanduse koguprodukt ja võrdne kahe undetsiljoni rublaga (s.o kaks 36 nulliga). Venemaa on siiski jätkanud tsensuuritaotluste esitamist Google’ile ja tegi seda viimati 2024. aasta juunis lõppenud perioodil, mis on praegu kõige värskemad kättesaadavad andmed.
Google’ist sisu eemaldamise andmeid jälgiva Surfsharki turvalisusametnik Tomas Stamulis ütles, et üldsusele on oluline teada Google’i eemaldamise aluseid, sest taotlused käsitlevad sageli poliitilist sisu ja valitsuse tegevuse kriitikat. „Poliitilise ebastabiilsuse või sotsiaalsete rahutuste ajal võivad valitsused, eriti autoritaarsed valitsused, nõuda sellise sisu eemaldamist, mida nad peavad ohtlikuks või destabiliseerivaks, et suruda maha teisitimõtlejaid,“ ütles ta.
Chatham House’i mõttekoja teadur Harriet Moynihan ütles: „Üks osa sõnavabaduse õigusest on õigus pääseda teabele ligi, aga see on tsensuuri korral piiratud.“ Moynihan ütles, et isegi kui Google eemaldas sisu ainult oma suuniste järgi, jääb siiki üldisem küsimus, kas Google ja teised tehnoloogiaettevõtted peaksid niimoodi tegutsema ja jumalat mängima, kui tegelikult on regulatsioone vähe. “Läbipaistvus on suur probleem. Me kraabime uurijatena alles pinda selles, mida tehnoloogiaettevõtted teevad, sealhulgas nende algoritmide kasutamises … Võimude vahekord on nihkunud kaugele nende kasuks.“
