Hiina võimudel õnnestus peatada Sheffield Hallami ülikooli inimõiguste ja tänapäevase orjuse professori Laura Murphy uurimistöö, milles käsitleti väiteid, et Xinjiangi loodeosas elavad uiguuri moslemid teevad sunnitööd. Pärast mitu aastat kestnud Hiina ähvardusi eemaldas ülikool tänavu veebruaris oma veebisaidilt uuringuaruanded ning keelas uiguuride sunnitööd edasi uurimast, kirjutab Human Rights Watch.
Ülikooli otsus oli ajendatud Hiina korraldatud ahistamis- ja hirmutamiskampaaniast, mille käigus ähvardasid Sheffield Hallami ülikooli töötajaid Hiinas isikud, keda nad kirjeldasid kui Hiina riikliku julgeolekuteenistuse töötajaid ja kes nõudsid Sheffieldi ülikoolis tehtava uurimistöö peatamist. Peale selle blokeeriti ülikooli veebilehele juurdepääs Hiinast ja see takistas ülikoolil Hiina üliõpilasi leida ehk ülikooli ähvardas arvestatav sissetulekute kahanemine.
Hiina surve algas juba 2021. aastal
Nüüdseks on selgunud, et kogu juhtum algas juba 2021. aastal, mil professor Murphy avaldas uiguuride sunnitöö aruande päikesepaneelide tööstuses. Järgnevatel kuudel avaldas ta veel neli aruannet, sh autovaruosade ja rõivatööstuse kohta, püüdes jälgida tarneahelaid ja tuua esile, kus Lääne tarbijateni jõudvad kaubad võivad olla toodetud Xinjiangis sunnitööjõuga. Nende tööde eest mõistis Hiina valitsus 2022. aastal professor Murphy hukka. Hiina saatkonna sõnutsi olid avaldatud tööd võltsitud, tõsiselt puudulikud ja aruannetes esitatud väited sunnitöö kohta ei olevat vastu pidanud faktikontrollile.
Veel väitis Hiina saatkond, et mõnda aruande autorit toetavad USA ametiasutused. Seda ei ole professor Murphy muidugi varjanud, vaid on kinnitanud, et on saanud toetust mh USA justiitsministeeriumilt, välisministeeriumilt ja USAID-ilt, aga ka Suurbritannia välisministeeriumilt. Hiina saatkond aga selgitas: „Kuigi keskus esitleb end akadeemilise asutusena, on ta tegelikult tegutsenud poliitiliste ja desinformatsioonil põhinevate narratiivide vahendajana, mida kasutavad Hiina-vastased jõud.“
Peale selle esitas Hongkongi rõivaste tarnija Smart Shirts Ltd, kellel on kliente Ühendkuningriigis, laimukaebuse väitega, et rõivatööstuse aruandes oli ettevõtet nimetatud ja seega on teda laimatud. Londoni kõrgema kohtu esialgne otsus 2024. aasta detsembrist leidis, et aruanne oli „laimav“. Kuigi juhtumi kohtumenetlus pole veel lõppenud, on ülikooli kindlustus juba ülikoolile teatanud, et laim või solvamine ei ole enam kindlustatud.
Sheffield Hallami ülikooli Hiina õpilaste arv kahanes ja ülikooli sissetulekud vähenesid
Kui 2018. aastal võttis ülikool vastu 500 Hiina üliõpilast, siis koroonakriisi järel oli nende arv kahanenud ega olnud taastunud ning aastatel 2024-2025 võttis ülikool vastu vaid 73 üliõpilast Hiinast. Sheffield teenis 2021.-2022. aastal Hiina ja Hongkongi õpilaste pealt kokku 3,8 miljonit naelsterlingit.
Nii oli ülikool äärmiselt mures, et Hiina valitsuse kriitika uiguuride uuringu asjus võib kaasa tuua potentsiaalsete üliõpilaste ja värbamisagentide boikoti ning Hiina õpilaste arv võib veelgi väheneda. Kusjuures asi läks ülikooli jaoks veelgi kriitilisemaks, kui 2022. aasta augustis sulgesid Hiina võimud ülikooli veebilehed Hiinas ja sealsed õpilased ei saanud enam ülikooli registreeruda.
Hiina surve süvenes ähvarduste saatel 2024. aastast
Kuid 2024. aastal algas juba tõsisem hirmutamine. Sheffield Hallami Hiina esinduse sõnutsi küsitlesid riikliku julgeolekuteenistuse ametnikud sealseid töötajaid uuringu ja tulevaste publikatsioonide asjus. Töötajate hinnangul oli küsitluse toon ähvardav ja anti selgelt mõista, et sellised uuringud tuleb lõpetada. Teisel külastusel kinnitasid julgeolekuametnikud, et ülikooli veebilehe “probleemid” olid tingitud sellest, et uiguuride uuring oli seal jätkuvalt üleval.
Nii jõudsid ülikooli ametnikud 2024. aasta mais järeldusele, et ülikooli teadustegevus Hiinas ja Hongkongis on ohus professor Laura Murphy juhitud uurimistöö tõttu, mis on seotud uiguuride tagakiusamisega Hiina Xinjiangi piirkonnas. 2024. aasta septembris otsustas ülikool jätta Hiina uiguuride sunnitöö uurimuse viimase etapi avaldamata ja teatas otsusest Hiina riiklikule julgeolekuteenistusele, misjärel olevat suhted kohe paranenud ja oht kohalikele töötajatele näis kõrvaldatuna.
Uurimiskeelust loobus ülikool alles kohtumenetlusest ajendatuna
Professor Murphy algatas ülikooli vastu kohtumenetluse, kuna kool ei täitnud kohustust kaitsta akadeemilist vabadust. Ülikooli dokumentidest ja kirjadest selgus professori sõnutsi, et ülikool „oli pidanud läbirääkimisi välisriigi luureteenistusega, et vahetada minu akadeemiline vabadus juurdepääsu vastu Hiina üliõpilasturule”. Ta lisas: „Ma pole kunagi näinud midagi nii selget selle kohta, kui kaugele ülikool on valmis minema, et tagada endale sissetulek Hiina üliõpilastelt.”
Murphy algatatud kohtumenetlus ajendas ülikooli uurimiskeeldu tänavu oktoobris tühistama, põhjendades, et on nüüd täpsemalt asjaolusid kontrollinud ja ülikool kiidab nüüd heaks professor Murphy viimase uurimistöö. Ülikooli pressiesindaja sõnutsi toetab kool professor Murphyt selle olulise töö tegemisel ja levitamisel ning vabandab oma tegevuse pärast.
Ülikoolide ja kolledžite liidu peasekretär Jo Grady sõnutsi on äärmiselt murettekitav, et Sheffield Hallam näib olevat üritanud oma professorit sundida vaikima, välisriigi valitsuse nimel. Grady lisas: „Arvestades Hallami ilmset tsensuuri, peab ülikool nüüd selgitama, kuidas tagab ta oma teadlastele vaba teadustöö ja kaitse välisriikide liigse sekkumise eest”. Valitsuse pressiesindaja sõnutsi ei sallita välisriigi mistahes katseid hirmutada, ahistada või kahjustada Ühendkuningriigi kodanikke ning valitsus on seda Pekingile selgitanud, kui juhtumist teada sai.
Hiina on viimastel aastatel laiendanud rahvusvaheliste repressioonide haaret
Tegemist ei ole esimese sellelaadse juhtumiga, kus Hiina valitsus püüab manipuleerida teavet välismaal, mõjutades akadeemilist vabadust. Briti ülikoolide Hiina uuringute teadlased on teatanud ahistamisest, kui nad on õpetades Pekingit kritiseerinud. Selliste repressioonide küsimus on tõstatatud ka Ühendkuningriigi parlamendis, sh parlamendi inimõiguste ühiskomitee hiljutises aruandes. Viimastel aastatel on Hiina valitsus eskaleerinud rahvusvahelist repressiooni ja ahistamist välismaal asuvate kriitikute suhtes. Näiteks alles juulis vahistasid Hiina ametivõimud Hiina üliõpilase Tara Zhang Yadi süüdistatuna separatismile õhutamises, kuna ta oli Pariisis õppides toetanud tiibetlaste õigusi. Hiina ettevõtted, sealhulgas mõned riigile kuuluvad, on esitanud laimukaebuseid ja muid hagisid, et sundida inimõiguslasi ja aktiviste vaikima.
Hiina rahvusvahelistest repressioonidest oleme ka varem kirjutanud ja tuginedes USA välisministeeriumi aruandele tõdenud, et Hiina puna-võimud on 2012. aastast rakendanud laiaulatuslikku rahvusvahelist repressiooni. Eesmärk on maha surda eriarvamusi ja püüda tabada uiguure, tiibetlasi, usulisi praktikuid, dissidente, välisajakirjanikke ning Hiina üliõpilasi ja õppejõude välisülikoolides. Nagu kodumaalgi, kasutatakse ka välismaal füüsilist vägivalda, ähvardusi, jälgimist, inimrööve ja liikumispiiranguid. Demokraatia toetajaid määratakse tagaotsitavate nimekirja, kelle eest on välja pandud tasu, ja teisitimõtlejaid surutakse kõigi võimalike meetoditega maha.
Freedom House’i 2023. aasta aruanded dokumenteerisid aastatel 2014–2022 ligikaudu 250 otsest füüsilist repressiooniakti ja ulatuslikku kampaaniat, mis hõlmas digitaalseid ähvardusi, rahvusvaheliste organisatsioonide kuritarvitusi ja välisriikide kaasamist sunniviisilisse tagasisaatmisse. Safeguard Defendersi 2023. aasta aprilli aruanne tõi esile 283 juhtumit, kus Hiina ametivõimud sundisid alates 2014. aastast 56 riigist inimesi tagasi Hiinasse. Tegemist oli osaga operatsioonidest Fox Hunt ja Sky Net, mis hõlmasid 12 000 sunduslikku tagasisaatmist. Selleks kasutati ähvardusi, karistati pereliikmeid ja kuritarvitati rahvusvahelisi õiguskaitsemehhanisme.
Suurriik omas elemendis nagu Venemaa ja teisedki, vastavalt oma suurusele, võimekusele ja mõjuvõimule maailmas. Eestlasena NSVL-s olin ma kaugel patriotimist “suure kodumaa” vastu ja pidasin seda oma suurimaks vaenlaseks nagu praegu Euroopa Liitu mis on hoopis midagi muud kui majandusühendus millena teda välja reklaamiti. On täisti selge et ei uiguur ega ka tiibetlane pole mingi hiinlane ega eestlane venelane ja see ei omagi võimurite jaoks mingit tähtsust. NSVL-i kommunistlik reziim häivitas oma rahvast samamoodi kui väikerahvaid ja ka Hiinas toimus ju sama. Oluline on vaid võim ja huvid. Inimesed on asendatav ressurss. See ongi kogu võimu loogika.
Mis puutub kohtuasja ülikooli vastu siis muidugi kunagise Briti impeeriumi jäänused ei suuda sallida võõrriigi mõjutusi. Eestis oleks tehtud hiinlastele sügav kummardus ja mingit kohtuasja poleks arutuselegi võetud kui muidugi Ursula von jne või onu Donald poleks vastupidist nõudnud.