Ehkki ka Hiina liidrid räägivad eesmärgist jõuda nn süsinikuneturaalsuseni, põhineb suurem osa tänasest riigi elektritootmisest ehk kivisöel. Kui suvel kivisöe osakaal Hiina elektritootmises hüdrovõimsuste ning päikese- ja tuuleparkide mõjul mõnevõrra langeb, siis talvel toetub riik sellele 75% ulatuses. Seejurues näitavad numbrid, et kivisöe kasutamine Hiinas energiavajaduse katmiseks ajas kasvab ning ühes sellega kasvavad ka CO2 emissioonid, millest vähemalt osa maailmast kliimaeesmärkide tõttu vabaneda püüab.
Tänavu juulis kaevandati Hiinas 390 miljonit tonni kivisütt, vahendab Reuters. 2023. aasta juulis oli kaevandamismahuks 378 miljonit tonni ja 2022. aasta juulis 373 miljonit tonni.
Kui kaevandamise puhul tuleb silmas pidada, et tänavuse aasta eelnevatel kuudel on mahud eelmise aasta sama ajaga võrreldes seni väiksemad olnud, siis import esimese seitsme kuu jooksul tervikuna on rekordtasemel. Tänavu jaanuarist juuli lõpuni importis Hiina 296 miljonit tonni kivisütt. 2023. aastal imporditi sama ajaga 261 miljonit tonni ja 2022. aastal 139 miljonit tonni.
Suurenenud numbrid peegledavad seda, et elektritootjad tegelevad varude kogumisega ja soovivad vältida talviseid elektrienergia puudujääke. Näiteks 2021. aasta sügisel ja talvel olid riigis laiaulatuslikud elektrikatkestused, mille tõttu miljonid majapidamised ja ettevõtted olid vooluta. Järgnevatel aastatel on Hiina kivisöe-elektri tootmist suurendanud ning 2022. aastal anti kivisöejaamu riigis käiku tempoga kaks tükki nädalas. Nüüd on see tempo siiski vähenenud – tänavuse aasta esimesel poolel kiitis valitsus heaks 10 uut kivisöel põhinevat soojuselektrijaama, mis on 83% vähem ka 2023. aastast.
