Selliseid Hiinas toodetud Yutongi elektribusse vurab Norra teedel ligikaudu 850, neist u 300 Oslos. Norra suurima ühistranspordiettevõtte Ruteri turvakatsetes ilmnes, et Hiina tootjale on jäänud võimalus bussid seisata tuhandete kilomeetrite kauguselt ehk Hiinast, kirjutab Carscoops.
Ruter uuris peale Hiinas toodetud busside lähemalt ka Hollandis toodetud busse. Aga üksnes Hiina tootja Yutongi bussidesse oli peidetud Rumeenia SIM-kaart, mis annab tootjale tagaukse. Yutongi sõnutsi võimaldavad need SIM-kaardid kaugjuhtimisega uuendada tarkvara ja lahendada tehnilisi probleeme. Kuigi see võib olla tõsi, annab ühendus Yutongile ka teoreetilise suutlikkuse busse peatada või teha neist tarkvara uuendusega töökõlbmatud. Praegu eemaldab Ruter bussidest neisse peidetud SIM-kaarte, et bussid töötaks edasi võrguühenduseta.
Ruter rõhutas, et praegu ei ole siiski leitud tõendeid pahatahtliku tegevuse kohta. Ettevõtte tegevjuht Bernt Reitan Jensseni sõnutsi liigub ettevõte nüüd murelikkusest teadmise poole ning plaanib uusi kaitsemeetmeid ja karmimaid hankereegleid, et busside kontroll oleks kohalik. Meetmed hõlmavad sisemisi tulemüüre, busside isoleerimist välistest pilvesüsteemidest ja koostööd riigiasutustega, et tugevdada küberjulgeolekut kogu transpordisektoris. Norra transpordiminister Jon-Ivar Nygård lubas, et ka valitsus vaatab üle riskid, mis tulenevad tarnijariikidest.
Samal ajal on aga Norral vaja kiiresti busse juurde hankida, sh Hiinast. Praegu on kogu riigis ligikaudu 1300 elektribussi, neist umbes 850 on toodetud Yutongis. Ruteri hinnangul bussiostu avastatud tagauks ei väära, küll aga on põhjust arutada, kui palju saavad välisriigid kriitilist taristut kontrollida. „On ebatõenäoline, et neid busse kunagi sel viisil kasutataks,” ütles Jenssen, „aga see ei tähenda, et me ei peaks seda väga tõsiselt võtma.” Eriti arvestades praegust tehnoloogiast kubisevate ja isesõitvate sõidukite suundumust.
Selline tagauks on tänaseks tõenäoliselt kõigil müüdavatel sõidukitel. Kui ma õigesti mäletan siis juba ammu käis kusagilt läbi uudis et EU hakkab seda nõudma kõigilt uutelt müüdavatelt sõidukitelt. Ei himusta selliseid autosid.
IT-fanaatikud unistavad, et saaks internetti ühendada külmiku, teleka, tolmuimeja … lõpuks veel ka lillepoti.
Mida varem selliste asjadega jamad pihta hakkavad, seda parem on. Siis on lootust, et inimestele tuleb ka mõistus varem koju tagasi.
Külmik, telekas ja tolmuimeja on juba ühendatud, lillepoti kohta andmed puuduvad aga tehniliselt on see teostatav.
Lillepott on väike probleem, ennustan et järgmine samm on meie aju internetiga ühendamine.
Mulle meeldib alati vaadelda demograafilisi suundumusi ja arvan, et selle järgi saab mingil määral ette ennustada (ka tehno)tulevikku.
Tehnoloogia valmistamine eeldab tööka ja distsiplineeritud rahva olemasolu, kuid praegu paistab, et just need töökad ja distsiplineeritud vähenevad maailmast kiiresti (sakslased, jaapanlased, nüüd ka hiinlased).
Mingil ajal võib tehnoloogia areng peatuda selleks sobiliku rahva puudumise tõttu.
Kas nad aju internetti ühendamiseni jõuavad?
Ei tea!
Või läheb asi hoopis selles suunas, et ükskord ei jaksa nad enam interneti tarbeks elektrit toota…?!
Tuuleveskitega kindlasti mitte aga eesmärk pühitseb abinõu mis tähendab et järgmisena hakatakse meilt raha küsima atmosfääri CO2 sisalduse taastamise eest. Võimalusi röövimiseks on lõputult.
Mis puutub sobiliku rahvahulga puudumisse siis kahtlustan et selle eest hoolitsetakse. Piinlik on sellest kirjutada kuna ei tunne ennast erilise ajuhiiglasena aga kunagi, ca 33a tagasi, täitsin natuke jommis peaga ühte üsna pikka ja põhjalikku IQ testi internetis. Aega ei viitsinud eriti kulutada sest oli lõbus ja meeldiv seltskond seal juures, lasin nö puusalt. Tulemusel tunnistati mind geeniuseks ja pakuti et võtaksin ühendust mingi seltskonnaga. Arvan et erinevate valdkondade andekamate inimeste otsimine toimub pidevalt. Ise olin tookord muidugi kõrvust tõstetud aga andsin siiski loobumisvõidu kuna elu ja ettevõtmised sujusid niigi kenasti. Hiljem olen olnud sunnitud tõdema et tegelikult ei tea ma tuhkagi ja mingisugusest geeniusest pole juttugi. Aga hämmastas see kui kiiresti kohe ühendust võeti ja huvitatud oldi. Lõpetuseks punastan natuke selle kirjutise pärast aga nii see oli 🙂
Tehnoloogia valmistajatest on tegelikult puudus juba praegu aga meedias sellest eriti ei räägita (siis tuleks ju jutu täiendusena mainida, et aafriklased selleks ei kõlbagi).
Jaapani uus peaminister on võtnud nõuks oma rahva vähenemist peatada. Näeme, kas ta mõtleb midagi välja?
CO2 taastamise eest poleks enam raha ka kelleltki küsida.
Need “tehnoloogia-rahvad” ongi ju need oma tegevusega kokkuvõttes “raha toodavad”. Kui nemad kahanevad siis pole ka lõpuks raha kelleltki küsida.
Mina tegin kunagi mingit IQ-testi internetis. Jõudsin selle kohani, mil edasiseks jätkamiseks küsiti raha. Siis jätsin pooleli. Mõtlesin, et kui sellise asja eest raha ka veel hakkan maksma siis on ju põhjust hinnata mu IQ hoopis madalaks!
Läbisid testi! 😀