Ajakiri What Car? korraldas sõidukite töökindluse uuringu, milles võrdles bensiini- diisel- hübriid- ja elektriautosid selle alusel, kui tõenäoliselt need keset sõitu katki lähevad ja vajavad äravedu või on kohapeal parandatavad. Ajakiri küsis 29 967 autoomaniku kahe aasta kogemusi oma autoga, kirjutab What Car?.
Uuringus osalenutest 11% vastas, et auto on viimase kahe aasta kestel läinud katki nii, et sellega polnud võimalik edasi sõita. Seejuures oli elektriautode arvestuses rikkeid 16,8%, bensiinimootoriga autodest 10,7%, hübriidautodest 14% ja diiselmootoriga sõidukitest 15%. Seega oli rikke tõenäosus elektriautode puhul kõige suurem, kuid peale selle oli neid rikkekohas ka kõige keerukam remontida. Vaid 25% katkistest elektriautodest parandati nii, et juht sai teekonda jätkata ja 40% oli vaja tee äärest remontitöökotta viia. Samas bensiinimootoriga autodest 40% jätkasid sõitu ja vaid 30% polnud kohapeal remonditavad.
| Sõidu ajal katki läinud sõidukid kütuseliigi järgi | ||||
| Kütus | Rikkega | Parandatud | Ajutiselt parandatud | Pukseeritud |
| Bensiin | 10.7% | 40.1% | 22.7% | 29.6% |
| Diisel | 15.4% | 30.4% | 26.0% | 36.5% |
| Hübriid | 14.1% | 33.8% | 30.1% | 32.3% |
| Elekter | 16.8% | 25.0% | 20.8% | 40.6% |
Autoteenuste ettevõtte AA tegevjuhi Jakob Pfaudleri sõnutsi on elektriautodel samad mured nagu sisepõlemismootoriga autodelgi, näiteks purunenud rahvid, tühi aku. Kuid elektriautode puhul lisanduvad veel eriomased hädad, näiteks takerdunud laadimiskaablid ja tehnilised vead. Tegevjuhi hinnangul on elektriautodel rikkeid rohkem ja levinud on väärarvamus, et need on sisepõlemismootoriga autodest usaldusväärsemad, kuna neil on vähem liikuvaid osi. Peale selle pidavat elektriautode omanikud olema ärevamad ja kutsuma autoabi kohe, kui süttib mõni hoiatustuli. Bensiiniautode juhid aga sõidavad hoiatustule korral ise töökotta.
Uuringu järgi on siiski Ühendkuningriigis elektriautode omanikele ka häid uudiseid. Nimelt on need piisavalt uued, et veel kehtivad tootja garantii ning on ka võimalik lisakindlustada. Seega parandati 89% elektriautodest n-ö tasuta ja vaid 3% puhul pidi omanik maksma üle 1500 naela (u 1800 eurot). See on peaaegu sama hea tulemus kui hübriidautodel, millest 91% parandati n-ö tasuta ja ainult 2% omanikest teatas, et pidi auto remondi eest maksma 1500 naela (u 1800 eurot) või rohkem. Kuigi ka 76% bensiinimootoriga autode puhul remont hüvitati, oli siiski nende omanikel pisut suurem tõenäosus saada remondiarve. Kõige vähem õnnestus tasuta remontida diiselmootoriga autosid, millest 67% puhul remondikulud hüvitati. Teisalt jällegi ei lähe viimased kaks nii kergesti katki.
Elektriautodega kaasnevat oleme varemgi kajastanud. Näiteks leidsid Southamptoni ülikooli teadlased, et elektriautode piduriklotsid tekitavad mürgisemaid heiteid kui sisepõlemismootoriga sõidukite heitgaasid. Veel on Suurbritannia keskkonnaagentuur tõdenud, et ligikaudu 20% jõgede reostusprobleemist on tingitud linnade sõiduteede äravooluvees sisalduvast sõidukite rehvide mikroplastist, kusjuures elektriautod saastavad suurema kaalu tõttu rohkem kui sisepõlemismootoriga sõidukid. Kuid nendega elektrisõidukite hädad ei lõpe. Tunamullu avaldas rahvusvaheline kindlustusselts QBE andmed, mille alusel oli Ühendkuningriigis iga päeva kohta kolm põlengut, millega oli seotud liitiumaku ehk elektriauto, -tõukeratas vms vahend.
Kolbmootoriga autol on juba kolbe ja silindreid korvitäis, muudest juppidest rääkimata. Kontaktivabal elektrimootoril kuluvad ainult kuullaagrid ja käigukast ei ole vajalik. Mida rohkem detaile, seda väiksem töökindlus. Kui on vastupidi on tegu kehvade inseneridega ja mitte elektriauto omadusega.