Iirimaa valitsuses on küpsemas kava kehtestada uus jälgimisseadus, mille alusel võib Garda peagi hakata pealt kuulama ja jälgima vestluseid, mis peetakse eraõiguslikes ja otspunktkrüpteeringuga sõnumirakendustes, nt WhatsApp, iMessage ja Instagram, kirjutab District.
Seadus asendab 1993. aastast pärineva posti- ja telekommunikatsioonisõnumite seaduse, mida peetakse nüüdisaja krüptimisvõimaluste ja uuendusliku tehnoloogia valguses ajale jalgu jäänuks. Sel põhjusel plaanibki valitsus sideseadust ajakohastada ja hõlmata sellesse suurema valiku tänapäeva tehnoloogiat, näiteks anda võimuametitele õiguse kuulata pealt satelliitvõrkude, mängukonsoolide ja isegi autosüsteemide kaudu saadetud sõnumeid.
Täpne tehniline lahendus ei ole esialgu teada. Võimalike variantidena on nimetatud seadmele juurdepääsu, olgu see siis füüsiline või kaugelt. Nimetatud on ka metaandmeid, kus avaldatakse, kes kellega ja millal suhtles, kuid mitte sõnumite sisu. Samuti räägitakse nõudest nõrgendada krüpteeringut ehk kohustust luua rakendusse nn tagauks, mis võimaldab reaalajas sõnumitele ligi pääseda.
Justiitsminister Jim O’Callaghani eelnõu järgi oleks õigus sõnumeid jälgida peale Garda ka kaitseväel ja politsei ombudsmanil ning seda väidetavalt siis, kui sõnumid on seotud potentsiaalse kuritegevusega. Võimuametite sõnutsi on erasuhtlust vaja pealt kuulata selleks, et koostada toimikuid terrorismis, organiseeritud kuritegevuses, uimastiäris, laste seksuaalses kuritarvitamises ja tarkvara väärkasutamises süüdistatavate isikute vastu. Sihtmärgiks on ka Iirimaale teabe kogumiseks ja intellektuaalomandi varguseks lähetatud spioonid, kuigi selliseid tõendeid kohtus kunagi ei esitata, et see ei julgustaks kahtlustatavaid mobiiltelefonide kasutamist ja sõnumite saatmist lõpetama.
Seadusandja on nüüdsed muudatused töösse võtnud pärast seda, kui Garda ja kaitsevägi on korduvalt palunud jälgimisseaduseid ajakohastada. Kohtunikud on olemasolevat seadust kirjeldanud kui puudulikku ja sellist, mis vajab kiiresti uuendusi. Eraelu puutumatuse kaitsjad leiavad aga, et uue regulatsiooniga kaasneb tõsine oht privaatsusele. Eelnõu pole läbipaistev volituste ulatuses ja meetmetes, mis tagaks väärkasutuse vältimise, eriti ajakirjanike, advokaatide ja teabeandjate konfidentsiaalse suhtluse puhul.
Valitsused nõuavad sõnumivahetusrakendustesse tagauksi
Alles hiljuti nõudis Rootsi valitsus, et sõnumivahetusrakendustesse on vaja tagaust ja krüptitud andmetele peab ligi pääsema. Signali president Meredith Whittaker teatas toona, et ettevõte pigem lõpetab teenuse pakkumise Rootsis, kui et seab ohtu krüptimismudeli. Euroopa Liit kavandab ka regulatsiooni, mis nõuab teenuseosutajatelt kõigi erasuhtluses saadetud fotode ja videote kontrolli. Sarnaseid suundumusi on märgata nii USA-s, Austraalias kui ka Ühendkuningriigis, kus ametnikud nõudsid Apple’ilt tagaust, mis võimaldaks neil ligi pääseda kõigi Apple’i kasutajate iCloudi üles laaditud sisule. Briti valitsuse korraldus on üsna laiaulatuslik, sest nõudis üldist ligipääsu, mitte üksnes abi konkreetse konto juures. Apple keeldus krüpteeringut kogu maailmas nõrgendamast ja selle asemel lõpetas teenuse Ühendkuningriigis täielikult.
Prantsusmaa on seni ainus riik, mis esialgu tagaukseseaduse tagasi lükkas
Prantsusmaal kavandatud krüptitud sõnumite tagaukseseadus oli juba mõnda aega jõudnud kehtestamise suunas tüürida enne, kui alamkoda selle tagasi lükkas. Seadus oli maskeeritud narkokuritegevusega võitluse seaduseks, kuid koja saadikud pidasid meedet sammuks üldise jälgimise suunas ja leiti, et tegemist on sooviga piirata inimeste eraelu, arvamus-, sõna- ja liikumisvabadust. Kusjuures kriitikute sõnutsi oli tegemist viimaste aastate ühe repressiivseima ja ohtlikuma tekstiga, jälitustegevuse soovunelmaga. Eelnõu järgi võinuks õiguskaitseorganid vaikimisi ühineda krüptitud vestlusega, sh eravestlustega. Küberturvalisuse spetsialistide hinnangul loonuks selline tagauks märkimisväärse haavatavuse, mis ohustab kõigi kasutajate vestlusi, kahjustab usaldust turvaliste suhtlusplatvormide vastu ja loob kuritarvitamiseks sobivad vahendid.
Prantsuse seadusandjad pälvisid kiidusõnu, et otsustasid nn tagaukseseaduse tagasi lükata. Nad võtsid kuulda nii Prantsuse digitaalõiguste organisatsioone kui ka arvestasid küberturvalisuse ja kodanikuvabaduste põhimõtetega. Toona loodeti, et sellega on Prantsusmaa saatnud sõnumi kogu maailma seadusandjatele: avaliku julgeoleku nimel ei pea ohverdama põhiõigusi. Krüpteerimine ei ole vaenlane, vaid demokraatia ja küberturvalisuse tugisammas ning krüpteering kaitseb kõiki, mitte ainult aktiviste ja teisitimõtlejaid, vaid ka ajakirjanikke, meditsiinitöötajaid, väärkohtlemise üleelanuid ja tavalisi kodanikke.
Kõik säärased sõnumite tagaukse ettepanekud looks samaväärse olukorra, kus kirjavahetuse salastatust ei ole. Iga kirja kontrollitakse juba enne selle saatmist ja kirja vahendanud postiteenusel lasuks kohustus hinnata, kas tema teenust võidaks ebaseaduslikult tarvitada. Tegemist on autoritaarsete või diktatuurirežiimide unistusega, kus kuritegudega võitlemise ettekäändel on kodanikke võimalik jälgida, kontrollida ja lämmatada juba eos igasugune teisitimõtlemine.
Kui sõnumikontrolli nõuded kehtestatakse, jäävad tavakodanikud ilmselt ilma turvalistest krüptitud sõnumitest ja see omakorda tähendab privaatsuse lõppu. Näiteks sõnumirakendus Signal on kirjutanud, et täielik krüptitus kaitseb kõiki või pole seda kellelgi ning arvestades praeguseid keerukaid olusid maailmas, oleks täieliku krüptituse lõhkumine katastroofiline.
Ettepanek võidelda kuritegevuse, organiseeritud kuritegevuse ja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu on küll üllas ja hea, kuid sõnumisaladuse lõpetamise regulatsioonid loovad ohtliku pretsedendi ega teeni algset eesmärki kuritegevust, sh laste väärkohtlemist, ennetada ja selle vastu võidelda, sest nügiks säärasega tegelejad veelgi varjatumalt tegutsema.
