Brasiilia kuus ülemkohtu kohtunikku toetasid otsust, et sotsiaalmeediaettevõtted peavad vastutama teatud liiki sisu eest, mida kasutajad avaldavad nende platvormidel. Otsus võib kaasa tuua trahvid sotsiaalmeediaettevõtetele, kes ei eemalda teatud kasutajate postitusi riigis, kirjutab Deutsche Welle. Kuid selles kohtunikud kokkuleppele ei jõudnud, et mis sisu tuleb ebaseaduslikuks pidada. Seadusesse jõuab otsus muudatusena pärast veel nelja kohtuniku otsust. Ka varem antud häält on võimlik muuta, kuigi see pole tavaline.
Seni on vaid üks kohtunik hääletanud selle poolt, et praegust seadust ei muudetaks. Nimelt võib praegu ettevõtteid kolmanda osapoole sisu eest vastutama panna ainult juhul, kui nad ei eemalda sisu kohtu korralduse alusel. Igal juhul peab kohtunik Andre Mendonca sõnavabadust sotsiaalmeedias oluliseks, et avaldada teavet ja aidata tagada, et võimud vastutaks oma tegude eest.
Kuid teised kohtunikud on praegu kehtiva seaduse kohta öelnud, et tegemist on digiplatvormide “vastutustundetuse looriga”, sest isegi kui platvormi on nn kuriteost teada antud, ei saa neid (praegu) vastutavaks pidada selle eest, et veebis hoitud “kahjulik sisu” on põhjustanud kahju, välja arvatud ainult kohtuotsuse korral.
Otsus võib mõjutada kõigi sotsiaalmeediaplatvormide äritegevust Brasiilias, sh Meta Facebook ja Instagram, TikTok, X ja Google. Seda tohutul turul, kus on enam kui 200 miljonit inimest. Meta on nüüdse otsuse puhul korranud 2024. aasta avaldust, milles märkis, et see võib muuta platvormid „vastutavaks peaaegu igat liiki sisu eest, isegi kui neid sellest ei ole teavitatud”. Google aga leiab, et Brasiilia praegust seadust saab ja tuleb parandada, „kui menetluse tagatised ja kriteeriumid on kehtestatud, et vältida õiguslikku ebakindlust ja valimatult sisu eemaldamist”.
Brasiilia pikaajaline võitlus vaba sõnaga
Viimastel aastatel on Brasiilia astunud väga jõulisi samme, et sotsiaalmeediaplatvorme reguleerida. Võimude jaoks muutus teema pakiliseks pärast 8. jaanuari 2023. aasta rahutusi, kui endise konservatiivse presidendi Jair Bolsonaro toetajad ründasid valitsuse hooneid pealinnas Brasílias. Rahutused puhkesid pärast seda, kui Bolsonaro kaotas 2022. aasta Brasiilia presidendivalimised vasakpoolsele kandidaadile Luiz Inacio Lula da Silva.
Nii käskis ülemkohtu kohtunik Alexandre de Moraes mullu, et sotsiaalmeediaplatvorm X blokeeriks kasutajakontod, mida võim peab valeinfo allikaiks. Kohalikku meediat tsiteerinud väljaanded vahendasid, et nende seas on näiteks ekspresident Jair Bolsonaro toetaja Allan dos Santos, kes 2020. aastal riigist põgenes (nagu tegi seda ka Bolsonaro pärast kaotust presidendivalimistel Lula da Silvale). Nimekirjas oli veel teisigi mõjukaid ettevõtjaid ja kommentaatoreid, kes uut presidenti ei toetanud ning kes kahtlesid näiteks valimiste aususes.
Esialgu X keeldus kohtu käsku täitmast ja sulges Brasiilia esinduse ehk sinna ei jäänud ühtki töötajat, keda ähvardada saaks. Mõni aeg hiljem, mullu augusti lõpus, keelustas kohtunik de Moraes X-i Brasiilias aga üldse ja arestis Muski teiste firmade Brasiilia varad, sh tema Starlink internetiteenust pakkuva ettevõtte SpaceX-i varad. Riik ähvardas soolase trahviga ka kasutajaid, kes püüdsid blokeeringust mööda hiilida, kasutades selleks VPN teenust.
Pärast kuid kestnud vastasseisu andis X siiski alla, maksis miljoneid trahve ja lubas ülemkohtu korraldusi täita, sh tsenseerida konkreetseid kasutajaid. Sellega pälvis X loa Brasiilias teenused taastada.
Brasiilia sündmused näitavad, et kasutajate tsenseerimise enneolematu riiklik surve kandis vilja ja nüüd plaanib riik astuda sammu veelgi kaugemale, plaanides võtta postituste eest vastutusele sotsiaalmeediaplatvorme. Kuid Brasiilia pole ainus riik, kus sääraseid ideid veeretatakse ja samme astutakse. Näiteks mullu vahistati Prantsusmaal sõnumiplatvormi Telegram omanik Pavel Durov. Teda süüdistati selles, et ta ei tee võimudega koostööd ega modereeri rakenduse kasutajate postitusi. Sel moel toetavat Durov pettuseid, narkokaubandust, küberkiusamist, organiseeritud kuritegevust ja terrorismi.
Toona andis Telegrami omanik mõneti alla ja on Prantsuse võimudega jaganud kasutajate IP-aadresse ja telefoninumbreid. Durovi vastu algatud uurimine Prantsusmaal aga jätkub praegugi, kuigi vahi all mees enam ei viibi ja on saanud loa ka riigist lahkuda. Alles hiljuti posititas Durov sotsiaalmeediaplatvormil X uusi, Prantsusmaa võimude suhtes kriitilisi teateid. Nimelt olevat riigi luureteenistus püüdnud sundida teda Telegramis vaigistama Rumeenia parempoolsete hääli vahetult enne presidendivalimisi. Durov kirjutas X-s, et ei nõustunud Prantsusmaa võimude näidatud kontosid blokeerima. Telegram pole tema sõnutsi iial piiranud ühegi meeleavaldaja häält, olgu nad mistahes riigist. Nii ei kavatsenud ega kavatse ta seda tegema hakata ka Euroopas. Durov kirjutas, et demokraatiat ei saa kaitsta, hävitades demokraatiat.
