Ühendkuningriigi statistikaameti (ONS) andmete järgi kasvab riigi rahvaarv järgmise seitsme aasta kestel 72,5 miljonini (2022. aastal 67,6 miljonit), kusjuures eeldatakse, et riiki jõuab veel 5 miljonit immigranti. Seega rahvaarv tõuseb peamiselt suure sisseräde tõttu, aga sündide ja surmade arvus muutusi ei prognoosita. Nõnda on oodatav, et 2032. aastaks kasvab peaaegu kahe miljoni võrra ka nende inimeste arv, kes töö- ja pensioniministeeriumilt (Deparment for Work and Pensions, DWP) riiklikku pensioni taotlevad, kirjutab GB News.
Statistikaameti järgi suureneb pensionieas olevate inimeste arv 2022. aasta keskpaigast kuni 2032. aasta keskpaigani hinnanguliselt 1,7 miljoni võrra, kusjuures perioodi lõpuks taotleb pensioni 13,7 miljonit inimest. Seega umbes 18,9% elanikkonnast saaks siis riiklikku pensioni ehk umbes iga viies inimene. Ligikaudu iga üheteistkümnes inimene oleks vanem kui 75 aastat.
Seejuures on juba arvestatud järgmisel aastal jõustuvat riikliku pensioniea tõusu 67 eluaastani. Kuid juba praegu on Ühendkuningriik mures pensioni jõukohasuse pärast, sest Rahandusministeeriumi andmetel kulub aastatel 2024–2025 pensioni peale umbes 137,5 miljardit naela (165 miljardit eurt), s.o 55% sotsiaalkindlustusest. Arvestuste järgi kasvab pensionikulu 2071. aastaks 4,8%-lt ligikaudu 8,1%-le SKP-st.
Suurbritannias kohaldub pensionide arvestusele nn kolmikluku (Triple Lock) süsteem, mis sarnaneb Eesti indekseeritud pensionitega. Süsteem loodi 2010. aastal eesmärgiga kaitsta pensionäre elukallidusest tingitud vaesuse eest ja selle alusel suureneb pension igal aastal kas inflatsiooni või keskmise sissetuleku järgi, olenevalt kumb on suurem, või kasvab kindla määra 2,5%.
Tulemaks toime kasva pensioniealiste hulga ja suuremate pensionidega, peetakse lahenduseks kas nn kolmiklukust loobumist või riikliku pensioniea kergitamist 71 eluaastani.
