Suurbritannia lennuettevõtja Virgin Atlantic andis hiljuti teada, et kehtestab reisiajatele lisatasu nn kestliku lennukikütuse (sustainable aviation fuel – SAF) kulude katteks. Kestlikuna käsitletakse eeskätt biokütuseid, mis on valmistatud näiteks toiduõlist või loomsetest rasvadest, aga ka sünteetilisi kütuseid. Nende kasutuselevõtu eesmärgiks on lennundusega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Probleem on aga selles, et selline kestlikuks nimetatud kütus maksab praegu kasutusel olevast 2–3 korda, lennufirma AirBaltic hinnangul aga isegi 6 korda rohkem.
Kliimaeesmärkide saavutamiseks on Euroopa Liidu ja Suurbritannia lennufirmad kohustatud järk-järgult sellesama kallima kütuse osakaalu suurendama. Saareriik plaanib juba järgmisel aastal jõuda tasemeni, kus 2% kasutatud lennukikütusest on n-ö kestlik, 2030. aastal 10% ja 2040. aastal 22%. Euroopa Liidu siht on isegi auahnem: 2025. aastaks 2%, 2030. aastaks 6%, 2035. aastaks 20% ja 2050. aastaks 70%.
Virgin Atlantic ei ole ainus lennufirma, mis on reisijaid kulude kasvu tõttu hoiatamas. Ka Lufthansa on otsustanud lennupiletite hinnale liita keskkonnakulude tasu 1–72 eurot kõigi lendude puhul, mis väljuvad Euroopa Liidu riikidest ning Suurbritanniast, Norrast ja Šveitsist. Saksa lennuettevõtja sõnutsi peaks lisatasu katma osa keskkonnakuludest, mida regulatsioonid pidevalt lisama kipuvad, sh kestliku lennukikütuse nõuded.
Praegu on nn kestliku lennukikütuse osakaal maailmas vaid 0,2% ja selle suurendamine toob kaasa märkimisväärsed kulud. Nii Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (International Air Transport Association – IATA) kui ka Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (International Civil Aviation Organization – ICAO) on arvutanud, et üleminek praegustelt kütustelt biokütustele ja muudele kestlikeks nimetatud kütuseliikidele aastaks 2050 maksaks lennundusele kokku 5 triljonit dollarit (4.6 triljonit eurot).
See tähendab, et nn kestliku kütuse osakaalu suurendamine toob kogu sektorile kaasa tohutuid kulusid ja nii võib oodata, et ka teised lennufirmad hakkavad vähehaaval kliimakohustuste tõttu piletihindu tõstma. See võib omakorda tähendada, et ka keskmise sissetulekuga pered ei saa enam lennupileteid lubada ning lennureisiga perepuhkusest võib kujuneda pigem luksuskaup. Teine variant oleks valitsustel sekkuda ja lennupiletite hindu kunstlikult madalal hoida. See aga tähendaks, et suur osa kulust jääks kõigi maksumaksjate kanda.
