Coventry ülikooli uuringu järgi on kirurgilised näomaskid, mida koroonakriisi ajal pidi kohustuslikus korras kandma, jätnud keskkonda püsiva mürgise pärandi. Nimelt kasutati kriisi haripuntkis igal kuul kuni 129 miljardit näomaski ja 2019. aasta detsembrist 2021. aasta maini kasutati kogu maailmas kokku hinnanguliselt 1,2 triljonit maski. Paljud neist vedelevad nüüd aga prügilates, randadel või hulbivad ookenides, kirjutab Daily Mail.

Kuna maskid on valmistatud plastikust, nagu polüpropüleen, võtab nende lagunemine aega umbes 450 aastat. Aasias kasutati kõige rohkem näomaske – kriisi haripunktis iga kuu umbes 1,8 miljardit maski. USA-s kasutati iga kuu ligikaudu 244 miljonit maski. Hiina platseerus tollal maskikasutuses esikohale umbes 500 miljoni iga päev ära visatud maskiga. Näiteks Portsmouthi ülikool uuris üheteistkümnes riigis, sh Austraalias, Belgias, Kanadas, Prantsusmaal, Saksamaal, Madalmaades, Ühendkuningriigis, USA-s ja Uus-Meremaal, isikukaitsevahendite jäätmeid 14 kuu kestel aastatel 2019-2020 ja selgus, et ära visatud kirurgiliste maskide kogus kasvas ligikaudu 9000%. Kusjuures Chittagongi ülikooli 2021. aasta, 46 riigi rannikualade uuringu järgi võib igal aastal ookeani jõuda 0,15-0,39 miljonit tonni maske.

Loodusesse sattunud tohutu koguse tõttu uuriski Coventry ülikool kasutamata, ühekordsete näomaskide mõjusid, leotades neid puhastatud vees 24 tundi. Selgus, et maskid eraldavad mikroplaste, peamiselt polüpropüleeni. Peale selle eraldus neist väiksemates kogustes polüetüleeni, polükarbonaati, polüestrit, nailonit, polüvinüülkloriidi, mis on samuti võrdlemisi püsivad. Kusjuures filtermaskid (nt FFP2/FFP3) eraldavad 3–4 korda rohkem mikroplastiosakesi kui kirurgilised maskid.

Teadlased avastasid ka eralduvad kahjulikud kemikaalid, näiteks bisfenool B (BPB), mis on endokriinsüsteemi häiriv aine. BPB imiteerib östrogeeni ning võib põhjustada hormonaalset tasakaalutust, viljatust ja kahjustada vee-elustikku. Autorite hinnangul eraldus koroonakriisi haripunktis maskidest keskkonda 128–214 kg BPB-d, mis aitas kaasa laialdasele ökoloogilisele ja terviseriskile. Kuid sellega maskide keskkonnakahju ei piirdu. Varem koostatud uuringute alusel võivad kasutatud näomaskid vabastada ja levitada patogeene, nagu bakterid, viirused, parasiidid või seened (nt Tesfaldet jt (2022), Roberts et al. (2022), Aragaw (2020), Selvaranjan et al. (2021)).
Mikroplastiga puutub igaüks iga päev kokku, kuna näiteks polüpropüleen on levinud toiduainete pakendites, köögiriistades ja mänguasjades. Mikroplastid on imepisikesed osakesed (~100 mikromeetrit), võrreldavad inimese juusekarva paksusega. Need satuvad vette, õhku ja toitu ning sealt juba inimese vereringesse ja organitesse, ohustades maismaa- ja veeökosüsteeme ning inimeste tervist (Hu jt (2022), Hasan jt (2023), Jiang jt (2023)). Organismi kogunenud mikroplasti on aga seostatud südame-veresoonkonna haiguste, dementsuse, eri vähivormide, hingamisteede probleemide, soole mikrobioomi häirete ja viljatusega.
Coventry ülikooli uuringu kaasautor dr Anna Bogush tõdes: „Ühekordselt kasutatavate maskide kahjud on vaieldamatud, kuna näomaskide mikroplast ja kemikaalid kahjustavad nii inimesi kui ka ökosüsteeme.”



