Ametlike andmete järgi oli aastail 2023–2024 riigis kuni 17-aastaseid uusi, ärevushäirega patsiente üle 200 000, kirjutab The Guardian. Enne koroonapandeemiat, aastatel 2019-2020, vajas ärevuse tõttu abi pisut üle 98 000 lapse ja aastatel 2016–2017 vähem kui 4000 last. Praegu suunatakse Suurbritannias vaimse tervise tõttu ravile üks laps iga kolme minuti kohta ehk 4000 last nädalas.
Suurbritannia andmed ei käsitle ärevuse tekkepõhjuseid, kuid spetsialistid nimetavad näiteks aina suuremat akadeemilist survet, sotsiaalmeedia mõju, küberkiusu, liigset välimuse tähtsustamist, ebavõrdsust, vaesust ja elukallidust. Koroonapandeemia süvendas kõiki neid põhjuseid, andis hoogu isoleeritustundele ja nüüd on lastel tohutu hirm tuleviku pärast.
Pärast koroonapandeemiat kogevad Suurbritannia lapsed ärevust kaks korda rohkem kui enne pandeemiat. Foto: María Prieto/Pixabay.
Suurbritannia terviseametnikud ja arstid peavad suundumust laste vaimse tervise kriisiks. Ravijärjekorrad on veninud ääretult pikaks ja paljudel ei õnnestugi õigel ajal abi saada. Seejuures kardetakse, et paljud juhtumid jäävadki diagnoosimata ja ravile pääseb vaid väike osa abivajajatest.
Laste ängistutunde aina suuremast levikust on teatanud ka paljud muud riigid. Näiteks Ameerikas on täheldatud, et pärast pandeemiat tunnevad lapsed ärevust kaks korda rohkem. Sama on leitud Aasias ja põhjuseks peetakse koroonasulgudest tingitud tohutut isoleeritust ning majanduslikke keerukusi perekonnas. Euroopa riikide ülevaate on koostanud UNICEF ja tõdenud, et vaimse tervise probleemid noorte eurooplaste hulgas on pandeemia järel kasvanud.
