Maksukärpe eesmärk on toetada leibkondi pärast aastaid kestnud inflatsiooni ja järsku hinnatõusu, aga ka soov lahendada demograafilisi probleeme. Seepärast on maksumäärad seotud leibkonna laste arvuga ja maksumaksja vanusega. Näiteks kui maksumaksjal on üks laps, siis 10 000–20 000 euro suuruse sissetuleku juures langeb 22% maksumäär 18%-ni. Kahe lapse korral on maks 16%, kolme lapsega 9% ja nelja lapsega 0, kirjutab Euronews.
Kreeka rahandusministeeriumi hinnangul säästab kahe lapsega töötaja 20 000-eurose aastatulu korral 600 eurot, kolme lapsega 1300 eurot ja nelja lapsega juba 1680 eurot. Kui aastatulu on 30 000 eurot, säästab lasteta isik u 400 eurot, aga ühe lapsega töötaja säästab 800 eurot, kahe lapsega 1200 eurot, kolme lapsega 2100 eurot ja nelja lapsega 4100 eurot.
Veel kehtestas Kreeka reegli, et tulumaksu ei pea maksma kuni 25-aastased töötajad, kes teenivad kuni 20 000 eurot aastas. Kuid ka 25–30-aastaste puhul kohaldub madalam maksumäär ja see on 22% asemel 9%. Nii jääb 24-aastasele töötajale, kes teenib aastas 15 000 eurot, aastas rohkem kätte 1283 eurot. Kui noore sissetulek on 20 000 eurot aastas, jääb talle 2480 eurot rohkem kätte. Sama palga juures säästab 28-aastane töötaja aastas umbes 1300 eurot. Suurema sissetuleku korral on maksumäärad siiski kõrgemad ja näiteks 40 000–60 000 euro suuruse aastasissetuleku korral kohaldub vahepealne maksumäär 39%, kuid ka see on madalam kui kuni 2025. aasta lõpuni kohaldunud maksumäär 44%.
Peale selle saavad kreeklased kergendust ka kinnisvaramaksudes. 2026. aastal vähenes kinnisvaramaks poole võrra nende jaoks, kelle peamine elukoht on kuni 1500 elanikuga asulas. Sellises piirkonnas on seejuures kavas kinnisvaramaks 2027. aastal täielikult kaotada. Peaministri sõnutsi on meetme eesmärk innustada peresid kodukülla jääma või sinna tagasi pöörduma.
Ka üürileandjatele kohaldub tänavusest leevendus. Üüritulu üle 12 000 euro deklareerivad umbes 161 587 kinnisvaraomanikku, kelle makse vähendatakse kuni 1300 eurot. See võit tuleneb uuest vahemaksumäärast 25%, mis asendab mullu 12 000-24 000 suurusele üüritulule kehtinud 35% maksumäära. Üüritulu kuni 12 000 euro eest peab endiselt tasuma 15% maksu ja 24 001–35 000 euro suuruse üüritulu korral 35% ning alates 35 001 eurost maksustatakse 45% maksumääraga.
Üüritulult ei pea kolme aasta tulumaksu maksma aga need üürileandjad, kes enne 31. detsembrit 2026 üürivad välja elamu, mis on tühjana seisnud vähemalt kolm aastat, või vahetavad lühiajalise üürivormi pikaajalise vastu tingimusel, et elamu pindala on kuni 120 m2.
Lõpetuseks väärib märkimist, et mullu oli Kreeka summaarne sündimuskordaja ehk last naise kohta 1,19-1,29. Kuigi seegi on allpool rahvastiku taastetaset, siis esialgsete andmete järgi paistab mullu olevat Kreekas pisut parem olukord kui Eestis, kus sündimuskordaja oli 1,08. Kuid kui Kreeka on probleemi püüdnud lahendada nii maksusoodustustega kui ka kaudsete eluaseme kättesaadavust lihtsustavate meetmetega, siis Eesti paistab madalat sündimust “lahendavat” eelistades maksutõuse ja peresoodustuste kärpeid.
