Moskva kasutajad hakkasid 5. märtsi õhtul teatama, et neil on keerukusi veebilehtede ja rakenduste laadimisega. Mõni kasutaja kaotas teenused täielikult ega saanud enam isegi helistada, kirjutab Meduza.
Teadete järgi oli internetiühendus eri asukohtades erinev. Mõnes linnaosas töötas kõik kenasti, kuid paar tänavat edasi võis võrk täielikult kadunud olla. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnutsi on kõik ühenduse katkestused ja sidepiirangud “täielikus kooskõlas õigusaktidega” ja seotud „olulise vajadusega – turvalisuse tagamisega”. Ametivõimude sõnutsi on tegemist meetmega, et võidelda terrorismi ja Ukraina droonide vastu. Näiteks, kui Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas 9. märtsil drooniohust, kaotasid kasutajad kogu Peterburis internetiühenduse umbes kuueks tunniks. Internetikatkestuste probleeme ettevõtetele peab pressiesindaja Peskov edasise analüüsi teemaks ja lubas ka lahendusi.
Igal juhul on sidekatkestused Venemaal jätkunud ja olnud 2025. aasta maist peale võrdlemisi tavalised, kuigi enne 3. märtsil jõustunud seadusemuudatust ei olnud need nii pikaajalised ega laiaulatuslikud. Nimelt allkirjastas president Vladimir Putin veebruaris seaduse, mis laiendas föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) volitusi, andes presidendi üksikotsuse korral FSB-le õiguse sidevõrke täielikult blokeerida, et “kaitsta kodanikke ja riiki julgeolekuohtude eest”. Täpseid “julgeolekuohte” seadus ei defineeri, vaid tegemist on tahtlikult määratlemata õigusmõistega, jättes sedasi nii presidendile kui ka FSB-le tõlgendustes vabad käed. Peale selle annab uus seadus telekommunikatsiooniettevõtetele kaitse katkestuste õigusliku vastutuse eest. See säte on väidetavalt osaliselt tingitud sellest, et mullu kippusid kodanikud varasemate katkestuste pärast ettevõtteid kohtusse kaebama ja lepingujärgsete kohustuste rikkumise pärast hüvitist nõudma.
Pärast hiljutisi katkestusi Moskvas väitsid telekommunikatsioonisektori allikad, et operaatorid olid saanud korralduse piirata mobiilset internetiühendust linna teatud piirkondades. Kuid ametlikult väidavad telekommunikatsioonioperaatorid, nt Beeline ja T2, et nende võrgud toimivad normaalselt ja süüdistavad katkestustes väliseid piiranguid.
Kodanikuõiguste organisatsioon Human Rights Watch leiab, et Venemaa ametivõimud on viimase kuu jooksul tugevdanud internetitsensuuri. Väärib ka meenutamist, et VPN teenusepakkuja Proton analüüsi järgi kasutavad valitsused üha agaramalt sihilikke internetikatkestusi, et tugevdada tsensuuri ja kasvatada blokeeringu ajal oma suutlikkust veebis toimuvat jälgida. „Riiklik kontroll internetitaristu üle on juba ammu olnud Venemaa valitsuse peamine prioriteet,“ ütles ka Human Rights Watchi Euroopa ja Kesk-Aasia direktor Hugh Williamson.
Venemaa võimud blokeerivad ka sõnumirakendusi, sotsiaalmeediaplatvorme ja VPN-teenuseid
Peale sidekatkestuste on võimud sageli blokeerinud või piiranud ka sõnumirakendusi ja sotsiaalmeediaplatvorme. Nii on näiteks veebruaris karmistatud sõnumirakenduse Telegram ja WhatsApp piiranguid, kuigi probleeme on rakenduste kasutajatel juba olnud mullu augustist. Roskomnadzori sõnutsi on Telegrami vaja etapiti aina rohkem piirata, sest rakendus rikub Venemaa seaduseid ega taga kodanike turvalisust. Vene meedia teatel kavatsevad võimud Telegrami aprillis täielikult blokeerida, kusjuures Telegrami asutaja Pavel Durovi vastu on algatatud kriminaalasi süüdistatuna terrorismi toetamises. Pavel Durov nimetas tema vastu algatatud kriminaalasja katseks „piirata eraelu puutumatuse õigust ja sõnavabadust”.
Human Rights Watchi hinnangul sunnivad võimud sedasi kasutajaid üle minema riigi heaks kiidetud platvormile Max. Selle on 2025. aastal loonud platvorm Vkontakte (VK), mida kontrollivad ettevõtted ja isikud, kellel on tihedad sidemed Venemaa valitsusega. Mullu juulis määras valitsus Maxi riiklikuks sõnumirakenduseks riikliku programmi käigus, mis integreerib sõnumid ja riigi teenused. Seega saab Maxi kaudu saata sõnumeid ja helistada, aga sealt pääseb ligi ka riigi teenustele ja digidokumentidele ning sellega on võimalik vanust tõendada.
Mullu septembris teatas valitsus, et Max peaks olema eelinstallitud kõigisse Venemaal müüdavatesse nutitelefonidesse ja tahvelarvutitesse. Koolide ja ülikoolide suhtlus on juba Maxi üle viidud ning kopsaka trahvi ähvardusega sunnitud isegi näiteks korteriühistuid ja kinnisvarahaldusettevõtteid just seda rakendust kasutama. Teatatud on sellestki, et Venemaa kasutajad pole pääsenud digitaalsesse riigiteenuste portaali Gosuslug juhul, kui seadmes polnud Maxi.
Tänavu jaanuaris oli Maxil 73,7 miljonit kasutajat kuus, veebruariks juba 77,6 miljonit. Samal ajal oli Telegramil jaanuaris kasutajaid 95,9 miljonit ja WhatsAppil 89,4 miljonit, kuid veebruariks olid mõlemad rakendused juba kasutajaid kaotanud. Telegramis oli 280 000 kasutajat vähem ehk u 95,7 miljonit kasutajat kuus; WhatsAppis oli 9 miljonit kasutajat vähem ehk u 80,3 miljonit kasutajat kuus.
Riiklikul sõnumirakendusel Max on algusest peale olnud valitsuse jälgimisvahendi maine. Kriitikute hinnangul võimaldab rakendus kasutajaid jälgida ning see jagab kasutajate andmeid kolmandate osapoolte ja valitsusasutustega. Maxi kasutajad ja veebispetsialistid on hoiatanud, et rakendus kogub tohutut hulka andmeid ja nõuab laiaulatuslikke lubasid. Kirjeldatud on ka, et rakendus saadab seadmest päringuid WhatsAppi ja Telegrami domeenidele ning kontrollib kasutaja seadme ühendatust VPN-iga. Neid süüdistusi on MAX eitanud.
Peale selle on internetiteenuste pakkujatel juba 2019. aastast kohustus paigaldada võrkudesse ohuvastased tehnoloogilised vahendid ehk nn TSPU (the technological means for countering threats, ТСПУ), mida levitab ja kontrollib riik. See tehnoloogia võimaldab võimudel internetiliiklust jälgida, pealt kuulata, filtreerida, ümber suunata ja seda manipuleerida. TSPU annab valitsusele võimu keskselt ja ühtselt kontrollida internetiliiklust ning internetti blokeerida. Kuid peale internetiliikluse on võimud tähelepanu alla võtnud ka virtuaalse eravõrgu (VPN) kasutuse. Roskomnadzor kinnitas veebruaris, et on blokeerinud 469 VPN-teenust, sh kolm kõige populaarsemat. Määratud on trahve VPN-i reklaamimise eest, kusjuures mullu septembrist võidakse ka Venemaa kasutajaid trahvida „ekstremistliku” sisu “tahtliku” otsimise eest internetis, sealhulgas VPN-i kaudu.
