Karistusseadustiku järgi on praegu karistatav terrorikuriteo toimepanemine, selle ettevalmistamine, rahastamine või näiteks kuriteole utsitamine, kuid terrorikuritegudest rääkiva materjali jälgimine mitte, vahendab ERR. See aga tähendab siesministeeriumi nõuniku Jüri Vlassovi sõnul, et praeguses õigusraamistikus ei ole piisavalt tööriistu radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks. Siseministeeriumi plaani kohaselt tuleks seega ka terroristliku propaganda teadlik ja järjepidev jälgimine, levitamine või terroristliku materjali järjepidev omandamine – välja arvatud juhul, kui seda on tehtud näiteks hariduslikul, kunstilisel või teaduslikul eesmärgil – muuta karistatavaks. Nii ongi valminud uue seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, mis olukorda nende vaates parandama peaks. Terroristliku propagandana defineeritakse seal seejuures propaganda, mida ei levita teised riigid. Eelkõige peetakse silmas isalmiäärmusluse, kuid selle kõrval ka paremäärmuslusega seotud propagandat.
Siseministeerium hindab, et seadusemuudatus võiks iga aasta tuua kapo või politsei lauale juurde umbes viis menetlust. Sama peetakse terroriohtu Eestis väikeseks.
Õigusekspert Paloma Krõõt Tupay ütles ERR-le, et sellisest seadusest tekiks probleem õigusselguse ja õiguskindluse mõttes. “Inimene peab mõistma, milline tegu on karistatav. Kui kaua ta tohib midagi jälgida või mida ta tohib jälgida? Siin tekib meelsuskontrolli oht,” sõnas Tupay.
Valitsus otsib vabandust üldtsensuuriks. Keskaja türannia.
Moskva ülikoolis õppinud moodne seltsimees ei oska ilmselt Eesti elu ette kujutada ilma KGB.2.0.-ta.