Euroopa keskpika ilmaennustuse keskuse (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts, ECMWF) ja USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti (US National Oceanic and Atmospheric Administration, NOAA) andmetel ootab suure tõenäosusega tänavu ees tugev või lausa ülitugev El Niño sündmus, eriti aasta teises pooles, kirjutab Euobserver.
Euroopa ilmaennustuskeskuse mudelite järgi hakkavad tingimused muutuma juba kevadel ja tugevnevad suvel märkimisväärselt. Keskus ennustab super-El Niño tõenäosuseks 20–25%; tugeva El Niño tõenäosuseks 80% ja mõõduka tõenäosuseks 98%.
USA ookeani- ja atmosfääriameti hinnangul on tänavu väga tugeva El Niño tekketõenäosus üks kolmest ja ilmselt kujuneb see umbes juunist augustini ning kestab vähemalt aasta lõpuni. NOAA meteoroloog Michelle L’Heureux rõhutab, et praegu valitseb nn kevadine prognoositavuse barjäär, mil ennustused on kõige ebausaldusväärsemad ja meenutab ühtlasi, et minevikus on mudelid eksinud. Näiteks 2014. aastal ennustati samuti tugevat El Niñot, mida aga ei tulnud.
Küll aga tõdeb klimatoloog Daniel Swain X-is: „Kõik märgid viitavad üha enam märkimisväärsele, kui mitte tugevale või väga tugevale El Niño sündmusele.” Swaini hinnangul on praeguste andmete alusel „üha tõenäolisem, et sellest saab 2026.–2027. aastal suurim piirkondliku ja globaalse kliima mõjutaja”.
El Niño on loodusnähtus, mille käigus muutub troopilises Vaikse ookeani piirkonnas tsirkulatsioon ookeani ja atmosfääri vahel. Iga paari aasta tagant vaheldub soe El Niño faas külma La Niña faasiga. Tüüpilise El Niño puhul soojeneb Vaikse ookeani vesi kümnendiku kraadi võrra. Ülitugeva El Niño korral soojeneb see pikaajalisest keskmisest rohkem kui kaks kraadi. Sellest piisab, et muuta atmosfääri tsirkulatsiooni ja sademete jaotust kogu planeedil. Veest vabaneb soojus, mis levib üle Vaikse ookeani troopiliste alade ja seejärel üle kogu planeedi. Sellise ulatusega sündmus toimub umbes kord 10–15 aasta jooksul.
Kõige tugevamad sündmused toovad peaaegu alati kaasa kuumarekordid. Maailma troopilistes piirkondades suureneb põua ja äärmusliku kuumuse oht – näiteks Indias, Austraalias või Aafrika osades. Teisel pool maakera, nt Peruus või Ecuadoris, on aga tugevad vihmasajud ja üleujutused. Ka orkaanide hooaeg on mõjutatud ning on Atlandi ookeanis tavaliselt nõrgem ja Vaikse ookeani piirkonnas aga aktiivsem. Euroopas, eriti Kesk-Euroopas, on mõjud enamasti pigem kaudsed, eelkõige äärmuslikud kuumalained, kuivemad suved, muutlikum ilm ja suurem põuaoht.
Sellised ookeani ja atmosfääri voolude muutused võivad maailmamajandust nii ergutada kui ka pärssida. Näiteks võib tugev El Niño kaasa tuua toiduainete hinnatõusu, mis on juba niigi Lähis-Ida konflikti tõttu märkimisväärse surve all.
