Tosinaid Šotimaa kõige eraldatumaid ja metsikumaid järvi soovitakse haarata arendusse, millega ehitataks tohutud tammid, teed ja pumbamajad, kirjutab GB News. Järvede hulgas on ka kuulus Loch Ness, mida sel juhul ähvardaks arvestatav veetaseme kõikumine, mis ohustaks nii järve kaldajoont kui ka seal elavaid kalu.
Vesisalvesti toimib nii, et kui energiat on piisavalt või jääb üle, pumpab süsteem vett ülesmäge nn salvestavasse reservuaari. Kui energiat on vähe ja hinnad kõrged, vabastab süsteem vee alumisse reservuaari ja toodab voolava vee abil energiat. Eestis kavandatakse Paldiskisse sarnast süsteemi, kuid võrreldes Šotimaale plaanitavatega on tegemist imepisikese projektiga.
Šotimaa mastaapse projekti puhul pelgavadki keskkonnaaktivistid ja kohalikud sellega kaasnevat suurt keskkonnamõju, sest ainuüksi vett liigub süsteemis selle täismahus valmimise järel 1100 m3 sekundis. Selline veevool seab ohtu järvede kaldajoone ja võib hävitada nende õrna ökoloogilise süsteemi. Koos kõrgete tammidega seab kogu projekt ohtu Šotimaa looduslikud maastikud, loomastiku ja kalastiku ning mõju ulatub tõenäoliselt palju kaugemale kui üksnes arenduspiirkond.
Näiteks heategevuslik organisatsioon Scottish Wildlife Trust, mis on pühendunud Šotimaa looduse ja looduskeskkonna säilitamisele, pooldab küll liikumist fossiilkütustelt nn taastuvenergiale, kuid hoiatab, et see ei tohi tulla Šotimaa eluslooduse arvelt.
