Tegemist on Clymeri, Heuveltoni ja Canajohari asulate amišite kogukonnakoolidega, millele New Yorgi osariik on määranud 118 000 dollarit trahvi laste vaktsineerimata jätmise tõttu. Kogukondi juhivad nn vana korra amišid Joseph Miller, Jonas Smucker ja Ezra Wengerd, kes on kohtuasja Miller vs. McDonald nüüd ülemkohtusse kaevanud. Vaidluse keskmes on küsimus, kas New Yorgi osariik võib sundida kõiki lapsi vaktsineerima, koole sulgema või loovutama maad, et katta keeldumise eest määratud trahvi, kirjutab Independent Minute.
USA rahvatervise seaduse järgi ei tohi kõigi riigi-, era- või kirikukoolide lapsed ilma vaktsineerimistõendi või meditsiinilise erandi tõendita koolis käia rohkem kui 14 päeva. Vaktsineerimiskava järgi on kohustus lapsi vaktsineerida leetrite, lastehalvatuse, läkaköha, tuulerõugete jm vastu, mis kokku moodustavad umbes kaks tosinat doosi. Arsti loal võib laps jääda vaktsiinideta, kui need on talle meditsiiniliselt kahjulikud. Usuliste argumentidega ei saa enam jätta lapsi vaktsineerimata, sest seadusandja tühistas selle erandi 13. juunil 2019, kui leetrid levisid ortodoksse juudi kogukondades Brooklynis ja Rocklandi maakonnas. Tühistamise algatas New Yorgi osariigi senaator James Skoufise, kelle sõnutsi on usuline erand alati olnud väljamõeldis ja võlts ning ei pidavat olema ühtki usundit, mis oleks vaktsiinide vastu.
Halduskohtunik Natalie J. Bordeaux leidis 2022. aastal, et koolid olid küll seadust rikkunud, kuid ei soovitanud amišitele tsiviilkaristusi määrata, sest koolidele polnud erandi tühistamisest 2019. aastal piisavalt ette teatatud. Pealegi oli sellekohane teade üksnes veebis, kuid amišitele seepärast kättesaamatu. Kuid tervishoiuvolinik Mary T Bassett lükkas halduskohtu soovituse tagasi ja leidis, et koolid teadsid õigusnõuetest. Basseti hinnangul ei kavatsenudki koolid vaktsineerimiskohustust järgida „usuliste veendumustega lepitamatu vastuolu tõttu”. Seejärel määras Bassett koolidele kopsakad trahvid: Dygert Roadi koolile 26 lapse eest 52 000 dollarit, Pleasant View/Twin Mountaini koolile 23 lapse eest 46 000 dollarit ja Shady Lane’i koolile 10 lapse eest 20 000 dollarit, kokku 118 000 dollarit. Iga vaktsineerimata last ja vaktsineerimata koolis veedetud päeva võeti kui eraldi rikkumist, mille eest määrati trahv kuni 2000 dollarit.
New Yorgi amišite koole esindava Wengerdi sõnutsi on kogukond küll tänulik, et osariik on andnud palju privileege ja vabadusi, kuid nende usk Jumalasse on vastuolus usuga vaktsiinidesse. Wengerd on kirjutanud, et amišid „valivad pigem vangistuse või märtrisurma, kui lähevad vastuollu oma veendumustega.“ Amišeid esindava advokaadi Aaron Siri sõnutsi on nad suutelised karistust tasuma vaid siis, kui New York nende maad ära võtaks.
Amišid, mennoniidid ja hutteriidid on kolm peamist Šveitsi vendade ehk anabaptistide (taasristijate) haru. Anabaptism sai alguse 1525. aastal Zürichis ja ajaloos on neid ennegi taga kiusatud. Näiteks uputasid Zürichi protestantlikud võimud 1527. aastal Felix Manzi, ühe Šveitsi vendade asutajaist ja varase anabaptisti, sest ta ristis täiskasvanuid uuesti ega allunud linna seadusele, mis määras ristimise ja kiriku liikmesuse. Šveitsi vendade liikumine jagunes Jakob Ammanni juhtimisel 1693. aastal mitmeks. Ammanni rangema distsipliini järgijaist kujunesid amišid, teised jäid mennoniitideks. Nende järeltulijate Euroopast lahkumise esimene laine algas 1730. aastatel ja teine ligikaudu 1815. aastal. Põhjuseks kristlike valitsuste tagakius: neid trahviti, vangistati ja pagendati, sest võimud pidasid neid väikeseid kogukondi avalikku korda ohustavaiks. Praegu elavadki amišid peamiselt Ameerika Ühendriikides, kus 33 osariigis on 704 amiši asulat ja 3229 kogudust. Hinnanguliselt on USA kogukondades 414 500 inimest ja nende rahvaarv kasvab umbes 3-4% aastas. Nende kogukonnad ei kasuta moodsat tehnoloogiat, nagu elekter, telefon ja autod ning paljud järgitavad tavad ja kombed on pärit 17. sajandi lõpust.
