Prantsusmaa vasakäärmusliku partei Alistamatu Prantsusmaa (La France Insoumise, LFI) juht Jean-Luc Mélenchon pidas Toulouse’i linnas kaks kõnet, milles väljendas äärmuslikke, teisalt brutaalselt ausaid, arvamusi. Poliitik kutsus avalikult üles asendama vanemaid prantslasi kreoolide põlvkonnaga, mis koosneb segarassidest ja -kultuuridest, vahendab Remix News.
Mélenchon nõudis otsesõnu valgete prantslaste väljavahetamist ja kasutas suure rahvastikuasendamise (Great Replacement) terminit, mida vasakpoolsed on juba aastaid demoniseerinud kui vandenõuteooriat. „Meie riigis on igal neljandal inimesel võõrpäritolu vanavanem. 40% elanikkonnast räägib vähemalt kahte keelt. Meie saatus on olla kreoolide rahvus ja seda parem! Olgu noor põlvkond vana põlvkonna suureks asendajaks,“ ütles Mélenchon. Mélenchoni arvates on “rahvastikuasenduse” puhul tegemist järgnevate põlvkondadega, mis ei sarnane kunagi eelmisega.
Veel kaitses Mélenchon võõramaalaste asustamist Prantsusmaa maapiirkondadesse. Poliitik leiab, et uued sisserändajad peavad „ravima Prantsusmaad rassismi haavadest“ ning kutsus „tõrvikukandjaid“ muutuseid esile manama. Viimast väljaütlemist peetakse revolutsioonilise alatooniga mõtteks, ehkki Mélenchon otseselt vägivallale ei õhutanud.
Kokku näib olevat tegemist poliitilise strateegiaga, millega Mélenchon soovib oma poliitilist toetust kasvatada. Seda nii riigi üha suurema immigrantide kogukonna kui ka nende prantslaste hulgas, kes peavad vana valget Prantsusmaad väsinud ja rassistlikuks klišeeks ning kes usuvad, et teed tuleb anda uuele rahvale.
Pariisi-Sorbonne’i ülikooli dotsent Arnaud Benedetti kirjutab Le Journal du Dimanche’i veergudel, et “Mélenchon ei ole ilmselt kunagi olnud oma sõnades ja visioonis nii selgesõnaline, kuigi ta ei ole püüdnud seda kunagi ka väga varjata. Kuid seekord on eesmärk sirgjooneliselt välja öeldud. Ta osutab horisondile ja sihib vaenlast. Tema horisont? Kreoliseerimine, eufemism „suure rahvastikuasenduse“ asemel.” Benedetti hinnangul peab Mélenchon vaenlaseks aga traditsioone, minevikku, eilset ja tänast Prantsusmaad, mida ta mõistab hukka kui “kaltsu, mis tuleb ära visata, sest seda ei ole enam olemas”. Benedetti leiab, et isegi isoleerituna jätkab Jean-Luc Mélenchon radikaliseerumise strateegiat, eelkõige minnes immigratsioonis veelgi kaugemale.
Paremerakonna Rahvuskogu (Rassemblement national, RN) liige Frank Allisio ütles Mélenchoni sõnavõttude kohta, et tegemist on provokatsiooniga, aga ka Mélenchoni doktriini alusega. Allisio usub, et Jean-Luc Mélenchon mitte ainult ei toeta suure rahvastikuasenduse teesi, vaid tahab seda ka päriselt saavutada.
Sõnaveeb defineerib “kreooli” kui Ladina-Ameerikas vm sündinud inimest, kelle esivanemad on koloniaalajal Euroopast sisse rännanud ning segunenud kohalike inimestega”. Inglise keeles on „kreoolil“ pisut rohkem definitsioone, mh „Prantsuse või Hispaania ja mustanahaliste segapäritoluga isik, kes räägib prantsuse või hispaania keele dialekti“.
Hea näide kuidas rahva poolt valitud rahva juht tahab hävitada seda sama rahvast, kes ta valis.
Demokraatia on riigi-korraldusena ülesse kiidetud liiga ennatlikult. See võib olla ka väga ohtlik ja halb riigi-korraldus.