Presidendi hinnangul on kirikute seadus jätkuvalt vastuolus põhiseaduse paragrahvidega 40, 48 ja 11 ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemise ja usuvabadust.
„Õiguslikud vahendid suveräänsust ja demokraatiat õõnestava Moskva patriarhaadi mõjutustegevuse kontrollimiseks ja piiramiseks on meil olemas, kehtiv õigus mitte ainult ei võimalda vaid nõuab usuliste ühingute ulatuslikku kontrollimist. Karistusseadustik määratleb kuriteona riigireetmise, selle alla langeb ka infomõjutustegevus. Seega küsimus ei ole mitte vahendite puudumises vaid nende väheses või puudulikus kasutamises – peaksime vajadusel olemasolevaid võimalusi senisest jõulisemat kasutama,“ märkis president Karis pressiteate vahendusel.
„Usulistele ühingutele soovitakse ohu korral keelata mitte ainult halduslikud ja majanduslikud, vaid ka õpetuslikud sidemed välismaise isikuga. Nii lai ja ebaselge keeld pole vajalik. Seadusandja saavutaks oma eesmärgid ka siis, kui keeld oleks selgem ning Eesti usulisi ühendusi kohustataks katkestama ainult sellised välissidemed, mis konkreetsemalt seonduvad ohuga. Seega piisaks halduslike ja majanduslike sidemete keelust, õpetusse sekkuda pole vaja. Kui riik hakkab sekkuma usuliste ühenduste õpetusse ja usutalitustesse, siis võib välismaise usujuhi autoriteet tema poolehoidjate hulgas hoopis suureneda,“ märkis riigipea. „Kui usuliste ühingute tegevust võiks sel moel piirata nagu seda praegu seadusega tehakse, siis tuleks järeldada, et samalaadse keelu võib seada ka teistele ühingutele, sealhulgas poliitilistele erakondadele. Selline käsitlus pole ühitatav põhiseadusega,“ lausus president Karis.
„Kui seaduse tekst on ebaselge, mitmetähenduslik ja põhjendamatult avaralt tõlgendatav, võib see probleemide lahendamise asemel neid hoopis juurde tekitada, antud juhul võivad julgeolekuriski vähenemise asemel riskid kasvada ehk anda oodatule vastupidise tulemuse – katsumused mitte ei kahane vaid suurenevad,“ tähendas riigipea.
Riigipea jättis „Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse“ seaduse välja kuulutamata käesoleva aasta 24. aprillil ja 3. juulil.
