President Karis märkis oma avalduses, et kuulutas seaduse välja, kuid see ei tähenda siiski heaksiitu viisile, kuidas numbrituvastuskaameraid on seni kasutatud. “Nagu siseminister on tõdenud, kaamerate paigutamise aluseks peab olema kirjalik ja konkreetne ohuhinnang, millest nähtub ülim vajadus salvestiste kogumiseks konkreetses asukohas. Selline nõue tuleneb kehtivast korrakaitseseadusest, millele viitab ka uus seadus. Praktikas pole seda nõuet aga alati järgitud. Politsei- ja Piirivalveameti teenistuslik kontroll näitas, et kaameraid on kohati paigaldatud ebapiisava kaalutlusmaterjali alusel või sootuks selleta,” kritiseeris ta.
Karis lisas, et seaduse hindamisel pidi ta lähtuma korrakaitseseaduse õigest tähendusest, mitte sellest, milline on olnud numbrituvastuskaamerate kasutamise tegelik praktika. “Selle seaduse § 34 lg 1 ütleb, et jälgimisseadmestikku võib kasutada “ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks”. Siin on silmas peetud konkreetset ohtu, mitte abstraktset või oletuslikku ohtu. Samas on vajadust numbrituvastuskaamerate järgi tihti põhjendatud just üldiste oletustega. Näiteks on leitud, et kaamerad peaksid katma kurjategijate peamised liikumisteed. Kui võtta aluseks niisugune põhjendus, siis võiks olla hõlmatud kogu liiklusvõrk,” märis Karis.
Karise sõnul peavad politseil kahtlemata olema kaasaegsed vahendid oma ülesannete täitmiseks. “On siiski äärmiselt oluline tagada, et liiklejatel poleks tunnet, nagu jälgitaks neid kõikjal. Kehtiv seadus võimaldabki seda tagada, kuid vaid eeldusel, et seda tõlgendatakse korrektselt,” märkis Karis. “Tõsiselt peab võtma võimalust, mida on maininud ka Politsei- ja Piirivalveameti juht, nimelt, et numbrituvastuskaameraid paigutatakse mõnda asukohta üksnes ajutiselt. Teisisõnu ei saa piirduda vaid ühe ohuhinnanguga, vaid kaamera vajalikkust mingis asukohas peab jätkuvalt hindama ja konkreetse ohu puudumisel kaamera taas eemaldama,” lisas ta.
Karise sõnul on korrakaitseseaduse õige tõlgendamine seda olulisem, et kõne all pole üksnes numbrituvastuskaamerad. “Nagu siseministeeriumi esindaja on nentinud, sama üldnõue puudutab droonikaameraid ja teisigi jälgimisseadmeid. On põhimõtteline küsimus, kas lubatud on nö igaks juhuks jälgimine või hakatakse andmeid koguma alles siis, kui tekkinud on mingi konkreetse ohu kahtlus. Viimasel juhul saab ka numbrituvastuskaameraid paigutada vaid sinna, kus see on hädapäraselt vajalik. Selline käsitlus kajastub kehtivas õiguses ning ka uus seadus jääb sama põhimõtte juurde,“ selgitas Karis.
Skandaali järel tagantjärele seadustamine
Kevadel skandaali põhjustanud numbrituvastuskaamerate ebaseaduslik kasutamine Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt sai täna tagantjärele seadustatud, kui president kuulutas välja kahe nädala eest Riigikogu poolt heaks kiidetud seaduse, millega kaamerate kasutust reguleeritakse.
Välja kuulutatud seadusega nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise ning nende poolt kogutavate andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused, et kaamerate kasutamine oleks seadusega reguleeritud. Varem PPA-l ja teistel asutustel sellise kaameravõrgu kasutamise seaduslik alus üldse puudus ja selle rajamise üle ei ole toimunud mingit avalikku arutelu. PPA kasutuses on üle Eesti enam kui 200 numbrituvastuskaamerat, mis tegid neist möödunud sõidukitest iga kuu enam kui 20 miljonit ülesvõtet. Pärast asja ilmsiks tulekut kaamerate kasutus peatati, kuid Eesti 200 ja Reformierakonna saadikud Peeter Tali, Ando Kiviberg, Anti Haugas ja Mati Raidma esitasid eelnõu, mis lubaks neid edasi kasutada. Riigikogu võttis selle mõni aeg tagasi 49 poolthäälega vastu ja president Karis kuulutas selle nüüd välja.
Seaduse kohaselt kaamerate kasutust veidi piirataske. Ära määratakse, et kaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid, nagu registreerimisnumber ning pildi tegemise aeg ja koht, võib kasutada kuritegude menetlemisel, aga ka kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamisel, tõrjumisel või sellist ohtu sisaldava korrarikkumise kõrvaldamisel ning tagaotsitavate asukoha selgitamisel. Seda ohu tõrjumise sätet on aga eksperdid teravalt kritiseerinud. Näiteks vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli õppejõud Carri Ginter on öelnud, et ohutõrje on ohtlikult lai mõiste ja võimaldab süsteemi kasutada ebamõistlikult ulatuslikult.
Seadus määrab ka, et fotod tuleb kustutada 45 päeva pärast ja nende vaatamise üle peab saama teha järelevalvet. Senine praktika oli kustutada fotosid 90 päeva pärast. Kui algselt nägi seaduseelnõu numbrituvastuskaamerate andmetele juurdepääsu ette vaid PPA-le ja julgeolekuasutustele, siis teise lugemise käigus muudeti eelnõu nii, et andmeid saab sarnaselt kehtivale seadusele kasutada ka Maksu- ja Tolliamet.
