Emeriitprofessor Fenton on oma erialal juhtiv ekspert ning laialt tunnustatud teadlane. Ta on keskendunud riskide tõenäosuse arvutamisele, kasutades selleks Bayesi võrkude riskimudeleid ning on oma kompetentsi tõttu olnud eksperdiks nii kohtuasjades kui tervishoiuriskide hindamisel. Teadlasena on ta seitsme raamatu ja enam kui 400 eelretsenseeritud teadusartikli autor.
2020. aastal hakkas ta koos kolleegidega kaardistama Covid’iga seotud riske. Üsna varakult arvutasid nad näiteks välja, et haigusest tulenev oht, mida kampaania korras esitleti, on ülepaisutatud. Ta on koos kolleegidega uurinud ja avaldanud artikleid vaktsiinide efektiivsuse ning ohutuse teemadel, kajastanud Covid’ga mitteseotud, kuid endiselt kõrgeid liigsuremuse numbreid erinevates riikides, osutanud korduvalt vigasele statistikale, mida valitsused pandeemia teemal jaganud on jne. Nende tööst oleme kirjutanud ka Fenton’i kolleegi professor Martin Neil’ga aprillis tehtud intervjuu põhjal valminud artiklis.
Mõni aeg tagasi kajastasime ka seda, kuidas Fenton kutsuti tervishoiu analüütika konverentsile kui Bayesi võrkude tõenäosusmudelite meditsiini alal kasutamise ekspert. See konverents toimus juulis Suurbritannia riikliku tervishoiuteenistuse (National Health Sevice – NHS) toetusel. Fenton aga seal osaleda ei saanud, sest kutse tühistati mõni aeg pärast selle edastamist ja tema nime välja reklaamimist – põhjuseks toodi “vaktsineerimisega seotud poleemika” tema Twitteri kontol.
Täiemõõduline tühistamine
Mõistagi polnud see esimene juhtum, kui Fenton’it nn Covid-teaduse vigadele tähelepanu juhtimise eest karistati. “Ma olin omal alal kõrgelt hinnatud, kuid niipea, kui ma 2020. aasta alguses näitasin, et Covid-narratiivi, seal hulgas ka ühiskondade lukustamispoliitika, aluseks oli vigane ning kergesti manipuleeritav statistika ja andmed, nimetati mind kohe vandenõuteoreetikuks ja ka väärinformatsiooni kaupmeheks,” räägib Fenton ja märgib, et sääraseid silte kleepisid mõned tema kolleegid, teised teadlased.
Fenton oli oma ala tipuna kaasatud meditsiinilistesse teadusuuringutesse, millel polnud mitte midagi pistmist Covid-teemadega. Need käsitlesid näiteks krooniliste haiguste riske, mida ta koos kolleegidega oma mudelite alusel hindas. Nüüd juhtus aga nii, et mitmed teadlastest kolleegid meditsiini valdkonnas nõudsid tema nime eemaldamist avaldatavatelt artiklitelt. Või siis enda nime eemaldamist, kui tema oma neile jääb.
Fenton toob ka näiteks, et tal ei olnud kunagi ühtegi probleemi oma teadusuuringute ja -artiklite avaldamisega. Covid-teemadel tema ja kolleegide artikleid aga ei tahetud. “Kohe, kui me alustasime kirjutamisega ja artiklite avaldamisega, mis seda konkreetset narratiivi kahtluse alla seadis, lükati need isegi eelretsenseerimise serverite poolt tagasi,” selgitab ta ja lisab, et lõpuks saidki nad kasutada ainult üht vähemtuntud serverit, kuhu oma uuringuid laadida.
Enne pandeemiat oli Fenton hinnatud esineja mainekas Queen Mary meditsiiniteaduskonnas, mida tuntakse ka nime all Barts, aga pärast 2020. aastat neid esinemiskutseid enam ei tulnud. Tõsi, 2021. aasta novembris, kui Fenton oli koos kolleegidega alustanud vaktsiinide ohutuse ja efektiivsuse kohta uurimistulemuste avaldamist – need seadsid kahtluse alla nii ohutust kui efektiivsust – üks kutse tuli. Aga viimasel minutil see tühistati. “Nad ütlesid mulle üpris avatult, et seda tehti, kuna minu esinemise vastu oli algatatud suur sisemine kampaania,” räägib Fenton. Teda portreteeriti Covid’i eitaja ja antivakserina ehk kellegina, kellel ei tohtinud lubada rääkida.
Samuti on Fentoni Wikipedia lehte muudetud ja lisatud sinna, et tema näol on tegemist valeinfo kaupmehega. Lisaks eemaldati ta koos mitme tema uurimisgrupi liikmega Alan Turing’i Instituudi teaduri positsioonilt. See juhtus isegi nendega, kel polnud tema Covid-uurimistega mingit seost.
Lisaks oli Fenton üks neist, keda Suurbritannia kaitseministeeriumi spetsiaalne infooperatsioonide üksus, 77. brigaad, salaja jälgis. “Nad peaks olema vastuluure üksus, aga viimase kolme aasta jooksul tegelesid nad kogu aja põhimõtteliselt kõigi nende inimeste järgi luuramise ja nende inimeste delegitimiseerimisega, kes juhtisid Covid’i teemal tähelepanu probleemidele või esitasid vastuargumente valitsevale Covid-narratiivile,” ütleb Fenton.
Kliimateadus: valetada tuleb suurema heaolu nimel
Fenton rõhutab, et ta ei ole kliimateadlane ega isegi mitte ekspert kliimat puudutavate statistiliste mudelite osas. Ent oma kokkupuude nn kliimateadusega on tal otsene. 2015. aastal oli ta BBC kliimat puudutava dokumentaalfilmi üks saatejuhtidest. Filmi nimeks oli “Kliimamuutus numbrites” (“Climate Change by Numbers”) ja selle ideeks oli, et kolm matemaatikut vaatavad otsa kolmele kliimamuutust puudutavale numbrile ja püüavad neid lihtsas keeles selgitada.
Fenton nimetab tagasi vaadates teost 90-minutiliseks propagandafilmiks. Ta selgitab, et seda tegema minnes lootis ta tõepoolest osundada ka probleemidele, mis kliimat puudutavate numbrite taga on, kuid tema ettepanekuid ignoreeriti ja kui sellised kriitilised osad ka üles filmiti, siis filmi lõppversiooni need ei jõudnud. Ta meenutab, et oli ühe stsenaariumisse kirjutatud konkreetse fakti – ta ei täpsusta, mis see oli – väljaütlemise suhtes murelik, kuna see ei kõlanud täpselt. Filmi konsulteerinud kliimateadlane – ta jätab ka konkreetse nime mainimata – kinnitas talle selle korrektsust. Kui film juba eetrisse oli jõudnud, avastas ta, et sama professor oli tegelikult paar kuud varem avaldanud teadusartikli, milles väitis filmis esitatud faktile risti vastupidist. “Ma helistasin talle ja märkisin, et mulle ütlesid sa, et seda võib öelda. Aga ma näen, et sa ka ise ei usu sellesse. Põhimõtteliselt teatas ta mulle, et me peame valetama suurema heaolu nimel,” märgib Fenton.
Sarnaseid kogemusi on Fentonil veel. Ta räägib, et pärast seda, kui BBC film eetrisse läks, arvati nn fanaatilise kliimateaduse ringkondades, kus inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu planeedi hukku ennustatakse, et ta on üks nende seast. Teda kutsuti erinevatele konverentsidele, kus teemat arutati. Ühel neist esines ettekandega taas professor, kes esitles oma uuringut selle kohta, kuidas mõjutaks elu Maa temperatuuri 1.5-kraadine tõus. Ettekanne näitas selgelt, et sajad tuhanded külmasurmad jääksid olemata. “Mul oli väga hea meel seda kuulda ja ma mõtlesin, et – mu jumal – see on väga hea uudis! See on positiivne ja ehk need inimesed siin ei olegi tegelikult segased,” räägib Fenton, kuid märgib, et tema hinnang oli ennatlik. “Ettekande lõpus see inimene ütles, et mis ka ei juhtuks, loomulikult ei tohiks me kunagi sedalaadi sõnumeid avalikkusele esitleda,” lisab ta.
Fenton märgib, et sarnaseid juhtumeid on veel, kus külmasurmasid on proovitud salata või vähemtähtsatena näidata. Ta viitab, et hiljuti avaldati selleteemaline uuring mainekas teadusajakirjas The Lancet. Uuring näitas, et külma tõttu sureb Euroopas 10 korda rohkem inimesi, kui kuuma tõttu. “Autorid proovisid seda infot graafiku abil varjata. Nad muutsid kaalud selliseks, et paistaks justkui kuumusest tulenevaid surmasid on rohkem kui külmasurmasid,” ütleb Fenton. Lisatud Twitteri-postituses on kõnealune graafik ka ära toodud.
Inglise keeles on intervjuu Norman Fenoniga vaadatav ja kuulatav siit.
