Professor Peter C. Gøtzsche: tervishoiusüsteem on palju korrumpeerunum, kui inimesed arvavad

Gøtzsche tsensuurist: läheneme keskajale, mil uusi raamatuid kiitis heaks kuningas.

Tõenduspõhise meditsiini pikaaegne eestkõneleja, Taani meditsiiniprofessor Peter C. Gøtzsche selgitas intervjuus Vabaduste Portaalile, et hiigelkasumeid teeniv ravimitööstus võib rahaga kinni maksta ükskõik millised tervishoiusüsteemi osad ning ravimi- ja meditsiiniuuringutega tegelevad teadlased ja teebki seda. See on aga tekitanud olukorra, kus turule lubatud ravimid on surmade põhjustajana jõudnud raskete haiguste ees esikohale.

Kõigile neile, kes on huvi tundnud suurele kasumile orienteeritud ravimitööstuse tumeda poole vastu, ei ole taanlasest professori Peter Christian Gøtzsche nimi võõras. Gøtzsche’t võib pidada üheks meie ajastu tõenduspõhise meditsiini suurkujuks. Tõenäoliselt ei olegi maailmas palju inimesi, kes teaks ja tunneks ravimitööstust, ravimiuuringuid, ravimite riiklikku järelvalvet ja kogu seda valdkonda ümbritsevat süsteemi paremini kui Gøtzsche. Tal on magistrikraadid keemia ja bioloogia erialal. Oma karjääri alustas ta ettevõttes Astra-Syntex, mis oli ühisettevõte Rootsi ravimifirma Astra ja Ameerika Ühendriikide ravimifirma Syntex vahel. Astra on seejuures sama ettevõte, mis hiljem 1999. aastal ühines Briti Zeneca grupiga ehk AstraZeneca nime esimene pool on selle otsene järeltulija.

Astra-Syntex-is oli Gøtzsche ülesandeks luua meditsiiniosakond, mis vastutas kliiniliste uuringute läbiviimise ja uute ravimite registreerimise taotluste esitamise eest. “Minu töö ravimitööstuses, kui ma olin omandanud bioloogi hariduse ja teadsin ravimitest väga vähe, avas kiiresti mu silmad kõigile pettustele, mida ma kliinilistes uuringutes ja turunduses täheldasin. Tervishoiusüsteem on palju korrumpeerunum, kui inimesed arvavad, ja ravimitööstuse raha jagub kõikjale – poliitikutele, meditsiiniteaduse ajakirjadele, ajalehtedele, muule meediale jne,” kommenteerib Gøtzsche Vabaduste Portaalile e-kirja teel antud intervjuus.

Tõenduspõhise meditsiini tipp: Cochrane’i koostöövõrgustiku kaasasutaja

Ravimifirmas töötamise ajal läbis ta ka meditsiiniõpingud ning on erialalt sisehaiguste spetsialist. Tema pärast ravimifirma palgalt lahkumist kaitstud doktoritöö käsitles samuti ravimite kliinilisi uuringuid – ta vaatles mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (rühm, kuhu kuuluvad ibuprofeen ja aspiriin) uuringute kohta käivaid raporteid ning märkas neis põhjendamatut kallutatust ravimi toime näitamise kasuks. Ta kritiseeris töös teravalt ka oma endise tööandja Astra-Syntexi turundustavasid, osutades, et nende väitele, justkui suurem ravimi annus annaks parema toime, ei ole häid tõendeid. Pärast ravimifirma palgalt lahkumist töötas ta oma koduriigi Taani pealinna Kopenhaageni haiglates.

1993. aastal oli Gøtzsche üks Cochrane’i koostöövõrgustiku kaasasutajatest ning Põhjamaade Cochrane’i keskuse asutaja. Tegemist on organisatsioonidega, mille eesmärk on läbi meditsiiniuuringute analüüsimise aidata nii tervihoiutöötajatel, patsientidel kui poliitikakujundajatel teha tõenduspõhiseid tervist puudutavaid valikuid. Cochrane’i metaanalüüse, mis näitavad, mida kümned ja vahel isegi sajad või enamad uuringud mõne ravimeetodi, meditsiiniprobleemi või meditsiinilise sekkumisvahendi kohta kokkuvõtvalt ütlevad, peetakse selles valdkonnas nö kullastandardiks. Praegu on võrgustikus tuhandeid liikmeid 190-st maailma riigist. Kusjuures paljud Cochrane’i tuntuimad järeldused, mida on tehtud – näiteks see, et platseeboefekt võib tegelikult olla müüt või et mammograafia tõenäoliselt ei vähenda suremust rinnavähki ja muudab terved naised valede või ebaselgete leidude kaudu vähihaigeteks – pärinevad Gøtzsche läbi viidud uuringutest.

Professor Peter C. Gøtzsche ütles intervjuus Vabaduste Portaalile, et meditsiinisüsteem on märksa korrumpeerunum, kui inimesed arvavata oskavad. Foto: erakogu.

Hiljem on Gøtzsche olnud ka Kopenhaageni ülikooli kliiniliste uuringute kavandamise ja analüüsi professor. Ta on avaldanud üle 100 teadusartikli sellistes maailma juhtivates meditsiiniteaduse ajakirjades, nagu British Medical Jounal (BMJ), Lancet, JAMA jt. Samuti on ta aastaid olnud ajakirjanduses üks mõjukamaid hääli, kes suurte ravimifirmade tihti valelikke ja korruptiivseid töömeetodeid paljastanud ning kritiseerinud.

Ravimitööstus käitub mitmes mõttes kui maffia”

Sellest ravimitööstuse tumedast poolest on ta kirjutanud ka mitmeid raamatuid. Tema seni enim tähelepanu saanud raamat on 2013. aastal avaldatud “Surmavad ravimid ja organiseeritud kuritegevus: kuidas ravimitööstus on korrumpeerinud meditsiinisüsteemi” (Deadly medicines and organised crime: How big pharma has corrupted health care). See on valus lugemine, mis kirjeldab, kuidas suured ravimifirmad ostavad süsteemselt ära arste ja teadlasi, aga ka ravimite turule toomise ja ohutuse eest vastutavaid ametnikke järelevalveorganisatsioonides. Või siis on ravimifirmad nende asutustega lihtsalt sedavõrd läbi põimunud nn pöördukse fenomeni kaudu, mis tähendab järelevalves töötavate spetsialistide ja tippjuhtide liikumist ravimifirmadesse kõrge palga peale. See aga tähendab ka aukude leidmist ja ära kasutamist regulatsioonisüsteemis samade inimeste abil, kes on ise seda süsteemi ehitada aidanud ning omavad seal väärtuslikke isiklikke kontakte. “Suur osa ravimitööstusest täidab Ühendriikide seaduses sätestatud kriteeriumid, mis käivad organiseeritud kuritegevuse kohta. Ja mitmes mõttes käituvad nad nagu maffia. Nad korrumpeerivad kõiki, keda saab. Nad on ära ostnud igat sorti ametimehi, isegi mõnede riikide terviseministreid. Seal on meeletul hulgal korruptsiooni,” on Gøtzsche öelnud.

Tulemuseks on olukord, kus ravimiuuringuid viiakse läbi lohakalt, räpakalt ja vigaselt, kohati ka ebaseaduslikult ja katsealuste tervisest ehk inimeludest hoolimata. Kuid selle kõrval on oluline tähele panna, et ka reeglitele vastavad ravimiuuringud on kaotanud paljuski oma mõtte, sest ehkki nendega näidatakse justkui ravimid oleks efektiivsed, on Gøtzsche raamatus välja toonud tõsiasja, et väga vähesed patsiendid saavad tegelikku kasu neile soovitatud ravimitest. Tal on selle kohta lihtne näide, mis puudutab antidepressante. Depressioonis olevatele patsientidele antidepressante määrates kinnitab 60% neist 6 nädala möödudes, et tunneb end paremini. Kuid sama ütlevad 6 nädala pärast ka pooled nendest patsientidest, kellele anti platseebot. Seejures toob Gøtzsche välja, et tegemist ei ole tegelikult platseebo-efektiga, sest kui patsiente üldse mitte ravida ja nendega 6 nädala pärast uuesti rääkida, on paljud neist paranenud ehk haigus on lihtsalt kulgenud loomulikku rada pidi.

Kuivõrd ravimitel on alati ka kõrvaltoimed ehk nad teevad patsiendile kasu asemel potentsiaalselt ka kahju, siis on üsna loomulik, et igasugust ravimitega sekkumist inimese haigusest paranemise huvides tuleb alati põhjalikult kaaluda. Ravimifirmade huvid on aga sellega vastuolus, sest nende eesmärk on oma toodete müügist maksimaalset tulu teenida. “Ravimite üle tehtav järelevalve on tohutult puudulik. Kui see toimiks nii, nagu on ette nähtud, ei oleks ravimid inimeste surma põhjustamises esikohal,” märgib Gøtzsche meile. Ehk kui ta veel 2013. aastal hindas, et ravimid surma põhjustajana on kolmandal kohal, siis nüüd on ta jõudnud järeldusele, et need on tõusnud esimeseks, olles eespool ka südamehaigustest ja vähist.

Vaktsiinide kritiseerimine viis Cochrane’st väljaheitmiseni

2018. aasta sügisel tõi tema häälekas kriitika talle ka isikliku tagasilöögi – Gøtzsche sunniti napi häälteenamusega lahkuma Cochrane’i võrgustiku juhatusest. Mõni kuu varem oli ta koos kolleegidega analüüsinud üht Cochrane’i uuringut inimese papilloomviiruse (human papillomavirus – HPV) vaktsiini kohta, mis oli leidnud, et vaktiin on efektiivne ja sel ei ole tõsiste kõrvalmõjude riske. Gøtzsche ja kolleegide analüüsist selgus, et Cochrane’i uuring oli puudulik. Samamoodi oli Gøtzsche juba varasemalt kritiseerinud Euroopa Ravimiametit (European Medicines Agency – EMA), mis oli juba 2015. aastal öelnud, et HPV vaktsiin ei põhjusta noortel naistel kompleksset regionaalset valusündroomi (complex regional pain syndrome – CRPS) ega posturaalset ortostaatilist tahhükardia sündroomi (POTS). Selle teema oli EMA juures tõstatanud Taani Ravimiamet ja Taani arst Louise Brinth esitas EMA otsuse peale põhjaliku vastulause, mida toetas ka Gøtzsche. Ehk kokkuvõttes oli küsimus selles, et ei EMA ega Cochrane ei olnud selles küsimuses Gøtzsche hinnangul oma ülesannete kõrgusel ning pigistasid HPV vaktsiini tõsiste kõrvalmõjude suhtes silma kinni.

Cochrane’i poolt toodi Gøtzsche lahkuma sundimise põhjuseks üldine jutt sellest, kuidas tema käitumine oli järjepidevalt ja häirivalt ebasobiv ning ta rikkus organisatsiooni kõneisikuks olemise poliitikat, mille kohaselt peavad kõneisikud selgelt määratlema, kas nad räägivad enda või Cochrane’i nimel. Väljaandele Undark on Gøtzsche kommenteerinud, et Cochrane on muutunud ning allub nüüdseks liialt ravimitöösuse mõjule. Ravimite puhul jäetakse tema sõnul tähelepanuta oluliste kahjude dokumenteerimine. Samade sündmustega seoses kaotas Gøtzsche ka Taanis asuva Põhjamaade Cochrane’i keskuse direktori koha.

Covid-poliitika terav kriitika

Mõistagi oli Gøtzsche häälekalt kriitiline ka Covid-pandeemias kasutatud sunni-poliitika ning hädaolukorra abil kiirkorras turule toodud Covid-vaktsiinide suhtes. Nende vaktsiinidega tehtud uuringute puhul on hiljem vilepuhujate poolt täpselt kirjeldatud, kui räpakalt ning lohakalt neid läbi viidi, sh andmeid võltsides. Samuti ei tegeletud nõuetekohaselt vaktsiinide kõrvaltoimetega ja jäetigi need tihti korrektselt dokumenteerimata. Samal ajal korrutasid ravimifirmad, ravimeid turule lubanud riiklikud regulaatorid ja nende tuules ka suurem osa ajakirjandusväljandeid, et vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed.

Nagu tänaseks hästi teame, on nende vaktsiinidega seotud aga väga tõsised kõrvaltoimed, mis võivad inimestele põhjustada nii püsivaid vigastusi kui isegi surma. Ka Gøtzsche on oma tööga näidanud selle probleemi tõsidust. Näiteks koos kolleeg Maryanne Demasiga 2023. aasta märtsis avaldatud põhjalikus Covid-vaktsiinide kohta tehtud ülevaates, milles vaadeldi väärikates meditsiiniteaduse ajakirjades avaldatud uuringute tulemusi ja ülevaateid, tõdesid nad, et vaktsiinide kõrvalmõjudega seotud võimalikke tõsiseid tevisekahjusid on uuringutes kas alahinnatud või on need tahtlikult kõrvale jäetud. Uuringu kokkuvõttes märgivad nad, et madala riskiga rühmad, nagu lapsed ja need, kes Covid-19 on läbi põdenud, saavad vaktsineerimisest pigem kahju kui kasu. Gøtzsche toob ka välja, et kui Ühendriikide Marylandi Ülikooli farmaatsia instituudi dotsent ja meditsiiniteaduse ajakirja BMJ vanemtoimetaja Peter Doshi koos kolleegidega vaatles mRNA vaktsiinide uuringuid, siis leidsid nad, et iga 800 vaktsineeritu kohta esines üks tõsine tervist kahjustav kõrvalmõju. “Ravimifirmad käitusid Covid-i ajal, nagu nad ikka käituvad ja avaldasid vaktsiinide kohta suurtes meditsiiniteaduse ajakirjades vigaste kliiniliste uuringute tulemusi,” kommenteerib Gøtzsche.

Peter Gøtzsche sõnul käitusid ravimifirmad Covid-kriisis nii, nagu nad ikka käituvad – avaldasid vaktsiinide kohta suurtes meditsiiniteaduse ajakirjades vigaste kliiniliste uuringute tulemusi. Foto: Agência Brasília/Wikimedia Commons.

Gøtzsche oli koos mitme teise arsti ja teadlasega ka 2021. aasta detsembris meditsiiniteaduse ajakirjas BMJ avaldatud avaliku kirja autorite seas, mis kutsus üles hoiduma sundvaktsineerimisest, st ükskõik millisel viisil (kaudselt või otseselt) inimeste vaktsineerima sundimisest. Kirjas märgiti, et kohustusliku vaktsineerimise kasuks ei ole ühtegi tõenduspõhist argumenti. “Covid-vaktsiinide tõhususe suhtes valitseb märkimisväärne ebakindlus, esineb mõningaid tõsiseid lühiajalisi tüsistusi ja puuduvad andmed pikaajaliste kahjude kohta,” märkisid kirja autorid juba toona.

Kõige kahjulikumaks Covid-poliitikaks peab Gøtzsche aga ühiskondade lukustamise meetmeid. “Lukustamispoliitika oli Covid-pandeemia kõige kahjulikum aspekt. Rootsi ei pannud riiki lukku ja neil on üks väiksemaid liigsuremuse näitajaid maailmas. Nad tegid õigesti ja neid kritiseeriti selle eest palju,” märgib ta.

Teadusvabaduse Instituudi looja

2019. aatal asutas Gøtzsche Teadusvabaduse Instituudi (Institute for Sceintific Freedom). “Demokraatiat, teadusvabadust ja sõnavabadust rünnatakse pidevalt rahaliste, poliitiliste, usuliste ja muude erihuvide tõttu. Need olulised väärtused hävivad, kui me ei tööta pidevalt nende säilitamise nimel. Teaduse tsenseerimine on tavaline. Ebasoovitavad uurimistulemused avaldatakse sageli märkimisväärse hilinemisega, kui üldse, ja sageli alles pärast seda, kui teadlased on oma tulemusi või järeldusi muutnud, et vastata sponsorite või kolleegide huvidele. Enesetsensuur on samuti tavaline. Teadlased võivad karta rahastuse kaotamist, kui nad teatavad ausalt, mida nad leidsid, või nad ei pruugi kunagi alustada teadustööd, mis tõenäoliselt viib ebasoovitavate tulemusteni. Palju lihtsam on saada rahastamist tavapärastele projektidele, mis ei ohusta status quo muutmist, kui uuenduslikele projektidele, mis võivad olla üldsuse jaoks väga kasulikud,” põhjendatakse instituudi veebilehel selle asutamise tagamaid ning tuuakse samas eraldi välja, et meditsiinisüsteemis tähendab see ohtu ka inimeludele, sest tõsiasi on, et seal juhib teadust ravimitööstuse raha. “Ravimitööstuse kasumit ohustavad teadusuuringuid peatatakse ja tsenseeritakse.”

Gøtzsche lisab meile oma instituudi missiooni kirjeldades, et just Covid-pandeemia ajal avaldus teadus- ja sõnavabaduse piiramine enneolematul määral. “Ma töötan selle nimel, et inimesed saaksid teadlikuks, et oleme lähenemas olukorrale, mis meenutab mulle keskaega, mil kuningas kiitis uued raamatud heaks või lükkas need tagasi,” kommenteerib ta.

Liitu meie uudiskirjaga
See on kõige kindlam viis end vabaduste teemaga kursis hoida.

Me hindame sinu privaatsust ja ei jaga sinu kontaktandmeid mitte kellegi teisega. Tutvu meie privaatsustingimustega.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments