Kliimapöörde möödalasud: Saksamaa pankrottide arv kasvab tänavu pea kolmandiku võrra

Majandusspetsialistide hinnangul jõuab pankrottide arv Saksamaal tänavu tasemeni, mida ei ole nähtud 2009. aasta finantskriisist peale, kirjutab ReMix News. See tähendab, et mullusega võrreldes oodatakse tänavu 25–30% võrra rohkem pankrotte.

Saksamaa ärilehes Handelsblatt avaldatud sünge majandusprognoosi järgi süvenevad raskused nii Saksamaa olulistes tööstusharudes kui ka riigi majanduses üldiselt. Juba praegu on Saksamaa ettevõtete maksejõuetuse numbrid samal tasemel kui 2009. aasta finantskriisi ajal, mil oma kohustusi ei suutnud tähtajaliselt täita umbes 1400 ettevõtet kuus. Kui see arv puudutab kõiki ettevõtteid, siis järsult on kasvanud ka majanduse selgroo moodustavate firmade pankrotistumine. Ehk kui 2020, koroonakriisi esimesel aastal, pankrotistus 292 ettevõtet, mille aastane käive ületas 10 miljonit eurot, siis mullu oli selliseid ettevõtteid juba 364, mis tähendab ka 30% suurust kasvu 2023. aastaga võrreldes. Kõige enam on kannatanud autotööstus, masinaehitus, ehitus ja tervishoid.

Kõige suurema maksejõuetusriskiga valdkond on 2025. aastal samuti autotööstus, kusjuures eeldatakse, et iga kuues suurem pankrot tuleb sellest tööstusharust. Autotööstuse murede põhjusteks peavad majanduseksperdid üleminekut elektriautodele, autotootmise vähenemist ja Hiina turu kahanenud nõudlust. Majandusspetsialistid viitavad ka aegunud ärimudelitele ja kasvavale konkurentsile. Euroopa autotootjate vähenenud müügimahtudest elektriautode tõttu oleme varem kirjutanud siin ja siin.

Masinatööstuse ettevõtete pankrotte oli mullu 33% rohkem. Ka senised turuliidrid, nagu Manz ja Illig, on vaatamata positsioonile pidanud toime tulema kahaneva nõudluse, kõrgemate tootmiskulude ja rahvusvaheliste konkurentidega, kes pakuvad võrreldavat tehnoloogiat madalama hinnaga. Nii on needki ettevõtted pidanud palju töötajaid koondama, kusjuures ainuüksi Illig vähendas töötajate arvu peaaegu poole võrra.

Ehitussektorit tabas mullu tugev löök ja pankrotte oli lausa 53% rohkem. Peamine põhjus oli üha suuremates kuludes ja kõrgemates intressimäärades. Seetõttu vähenes elamuehitus ja seda suundumust peetakse sel aastal jätkuvaks. Eeldatavasti ehitatakse 2025. aastal vaid 220 000 korterit, mis on palju vähem valitsuse seatud 400 000 uue korteri eesmärgist.

Tervishoiusektorit mõjutas enim tööjõupuudus, aga ka kasvavad kulud. Mullu registreeriti 23 suure tervishoiuettevõtte pankrot. Selleks aastaks on kaks kolmandikku haiglatest ja kliinikutest ennustanud veelgi nukramat bilanssi. 

Saksamaa majandus on langenud kaks aastat järgemööda

Saksamaa statistikaameti andmetel kahanes riigi majandus 2023. aastal 0,3% ja 2024. aastal 0,2%. Saksamaa tööhõive on eelmise aasta lõpuks langenud madalaimale tasemele pärast 2020. aastat ja see tähendab, et kõik tööstusharud on töötajaid koondanud ega ole uusi töötajaid palganud. 

Statistikaameti hinnangul takistavad majandusarengut tsüklilised ja struktuursed surved, sh eksporditööstuse müügiturgude suurem konkurents, kõrgem energiakulu ja intressimäär ning üldine majanduse ebakindlus. 

Kõrgemad kulud ja riigi majandusraskused on otseselt seotud Saksamaa viimaste aastate energiapoliitikaga. Nimelt on Saksamaa nn rohepöörde sildi all jõuliselt tuule- ja päikeseparkidesse investeerinud, pannes samal ajal kinni oma tuumajaamad. Kuna aga tuul ja päike ei suuda ilmaolude muutlikkuse tõttu püsivalt energiat pakkuda, on selline tootmisviis ebakindel ja lõpuks ka alternatiividest kogukulu mõttes märksa kallim. Kuivõrd pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale langes Saksamaa jaoks suuresti ära ka Venemaa gaas, millele tegelikult majandus rajatud oli, on tulemused olnud oodatavad.