ROK-i presidendi Kirsty Coventry sõnutsi eelnes otsusele meditsiiniekspertide analüüs, milles leiti, et meestel on kõigil spordialadel alati jõust, võimsusest ja vastupidavusest tingitud eelised naiste ees, kirjutab BBC.
Coventry lisas, et võistlustel võib isegi väga väike vahe otsustada võidu või kaotuse üle. „Seega on täiesti selge, et bioloogiliste meeste osalemine naiste kategoorias ei oleks õiglane. Pealegi poleks see mõnes spordialas lihtsalt ohutu,” ütles ROK-i president. Neid väiteid on varem kinnitanud ka ÜRO, mille aruande järgi on meestel tõepoolest naiste ees soospetsiifilised eelised ja “transnaiste” tõttu oli 2024. aastaks enam kui 600 naissportlast kaotanud enam kui 890 medalit.
ROK-i järgi määratakse edaspidi sugu SRY-geenitestiga ehk tuvastatakse sugu määrav Y-kromosoom testiga, mida sportlane peab tegema vaid ühe korra elus. „ROK leiab, et SRY-geenitest sülje, põsekaape või vereproovi abil on võrreldes teiste võimalike meetoditega vähem invasiivne,“ teatas organisatsioon. Sportlased, kes testi ei tee, võivad endiselt osaleda muudes klassides, millesse on kvalifitseerunud. “Näiteks on neil õigus osaleda meeste kategoorias, sealhulgas segakategoorias meestele määratud kohal, ning avatud kategoorias või spordialadel ja üritustel, kus sportlasi soo järgi ei klassifitseerita,“ teatas ROK.
Kuni nüüdse otsuseni jättis ROK sooreeglid spordialade juhtorganite otsustada ega rakendanud ühtset lähenemist. Nii on näiteks kergejõustikus, ujumises, jalgrattasõidus ja sõudmises keelatud meestel osaleda naiste kategoorias. Paljudel muudel spordialadel on aga endiselt lubatud end naiseks nimetavail meestel osaleda naiste katergoorias juhul, kui nad pärsivad testosteroonitaset.
Olümpiakomitee otsuse toetajate hinnangul on geenitesti viimasel ajal edukalt kasutanud kergejõustik ja poks. Tegemist on usaldusväärse, konfidentsiaalse ja proportsionaalse lähenemisega, mida toetavad nii sporditeadlased kui ka enamik sportlasi. Ühtlasi leiavad toetajad, et geenitest on palju inimlikum kui nõuda nn transsooliselt või DSD-ga isikult loomuliku testosteroonitaseme allasurumist. Nii välditaks ka intensiivset meediakajastust, mis paljude selliste juhtumitega on kaasnenud.
Otsuse kriitikud aga leiavad, et geenitesti pole vaja, see olevat invasiivne, kulukas ja valepositiivsuse oht on suur. Mõni kriitik on läinud lausa nii kaugele, et on süsteemi nimetanud sookontrolliks ja tagasiminekuks, väites, et säärane test rikub sportlaste õiguseid, võib tekitada häbimärgistamist ja psühholoogilist stressi. Test ei pidavat näitama “soo keerukat olemust”.
Nimelt kasutas ROK SRY-geenitesti 1980. aastatel, kuid loobus 1990. aastatel. Test oli andnud valepositiivseid tulemusi ja kardeti, et naissportlasi karistatakse loomulike variatsioonide eest.
Esimene avalikult nn transnaine, Uus-Meremaa tõstja Laurel Hubbard, osales olümpiamängudel 2020. aastal Tokyos. Tunamullustel Pariisi olümpiamängudel teadaolevalt nn transnaisi ei osalenud, kuid skandaali põhjustas Alžeeria poksija Imane Kheli (DSD), kes võitis naiste keskkaalu poksi kuldmedali, olles vaid aasta tagasi maailmameistrivõistlustelt diskvalifitseeritud sootestis läbikukkumise tõttu. Khelif on juba teatanud, et osalemaks Los Angelese olümpiamängudel teeb ta sootesti.
Oi kui äge! Maailm on taas arenenud juba antiikaja tasemele.