Saksamaa siseluure nimetas AfD paremäärmuslasteks

Määratlus annab võimaluse partei liikmeid massiliselt jälitada.

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Kogume 25 000€ uueks poolaastaks, et hoida portaali tasuta – palume Sinu toetust! Vaata ja toeta SIIN!

Saksamaa sisejulgeolekuteenistus BfV avaldas reedel, et on Saksamaa suurima opostisionipartei AfD kuulutanud paremäärmuslikuks rühmituseks. Määratlus annab luureametile täiendavad võimalused partei liikmete pealtkuulamiseks ja jälitamiseks ning avab tee selle keelustamisele.

Saksamaa põhiseaduse kaitse amet (Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV, vaste meie kaitsepolitseiametile) on erakonda Alternatiiv Saksamaale (Alternative für Deutschland, AfD) uurinud juba aastaid. Enne reedest teadet käsitletigi AfD-d paremäärmusluses kahtlustatavana – partei on tuntud oma jõulise vastuseisu poolest massilisele immigratsioonile. BfV märkis oma avalduses, et uue määratluse põhjuseks on „kogu partei äärmuslik iseloom, mis eirab inimväärikust“. Ameti asepresidendid Sinan Selen ja Silke Willems lisasid, et partei avaldused ja seisukohad „rikuvad inimväärikuse põhimõtet“. „Parteis valitsev etnilise päritolu mõiste ei ole kooskõlas vaba demokraatliku põhikorraga,” seisis BfV avalduses.“AfD ei pea näiteks peamiselt islamiriikidest pärit sisserändajatest Saksamaa kodanikke võrdseteks Saksamaa rahva liikmeteks.“

Mõned partei piirkondlikud organisatsioonid olid ka juba enne reedet luureameti poolt paremäärmuslasteks tunnistatud. Ent nüüdne otsus puudutab kogu parteid ja sellel on laiaulatuslikud tagajärjed. AfD-le uue määratluse andmisega võib BfV hakata salaja jälgima selle liikmete e-kirju, kuulama pealt telefonikõnesid ja vestlusi ilma kohtumääruseta. Lisaks võib BfV nüüd seaduslikult parteisse oma agente paigutada ja kasutada muid luuremeetodeid. Vaatlejate sõnul on tegemist arenguga, mis võibki lõpuks viia AfD keelustamisele, nagu paljud Saksamaal seda soovivad – arutelu selle üle on kestnud juba pikka aega. Saksa Liitvabariigi ajaloos on parteisid keelatud kahel korral. Üks neist oli Sozialistische Arbeitspartei, NSDAP järglane, 1952. aastal. 1956. aastal keelati aga Saksamaa Kommunistlik Partei.

AfD üks juhtidest Alice Weidel ütles, et BfV selline otsus on tõsine löök Saksamaa demokraatiale. Foto: Olaf Kosinsky/Wikimedia Commons.

Uudis AfD staatuse muutmisest sisejulgeolekuteenistuse silmis tuli ajal, mil hiljutistel üldvalimistel CDU järel teise koha saanud partei on reitingutabelites tõusnud riigi populaarseimaks. Eriti suur on massilisele immigratsioonile ja kliimapöördele vastu seisva AfD toetus endisel Ida-Saksamaal.   

AfD üks juhtidest Alice Weidel ütles, et BfV selline otsus on tõsine löök Saksamaa demokraatiale ja lubas parteid kõigi õiguslike vahenditega laimu eest kaitsta.

USA riigisekretär Marco Rubio mõistis Saksamaa sammu hukka ning nimetas otsust varjatud türanniaks.

Saksamaa välisministeerium teatas aga Rubiole vastuseks, et just see ongi demokraatia – luureamet on teinud põhjalikku tööd ja kaitseb nii riigi põhiseadust.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments