Seaduseelnõu juhib vasakpoolsete sotsiaaldemokraatide (SPD) ehitusminister Verena Hubertz ning eelnõu selgituse järgi on eesmärk „tugevdada suunatust ühise hüve poole”, „ennetada sotsiaalset ebaõiglust” ning „peatada ruumiline mõju, mis on organiseeritud kuritegevusel ja parempoolsete, vasakpoolsete või usulistel motiividel põhinevatel äärmuslikel tegevustel”. Põhiseadusevastast tegevust on iseloomustatud kui aktiivset lähenemist, et saavutada oma eesmärke, kuid see pole tingimata võitluslik ega agressiivne või ebaseaduslik. Samas peab see objektiivselt suutma varem või hiljem avaldama poliitilist mõju, kirjutab Remix News.
Eelnõu järgi võib omavalitsus kinnisvaratehingu peatada siis, kui arvab ostja toetavat sääraseid “põhiseadusevastaseid” tegevusi ja siis, kui omavalitsus peab ohtustatuks „sotsiaalselt stabiilset elanikkonna struktuuri“ või kui leiab vajaduse rahuldada „piirkonna rahvastiku sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi “. Kusjuures potentsiaalsel ostjal ei pea olema kehtivat karistust ehk isik ei peagi olema seadust rikkunud.
Eelnõu kohustab omavalitsust tuginema julgeolekuasutuste teabele ja selleks muudetakse ka põhiseaduse kaitseameti (DfV) seadust. Põhiseaduse kaitseamet on Saksamaal mõjuvõimas luureagentuur, Eesti Kaitsepolitseiameti sealne vaste, mis on viimastel aastatel silma paistnud ka vastuolulise tegevusega – näiteks jälginud erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) liikmeid, kahtlustades neid just nimelt “põhiseadusvastases” tegevuses (vt ka siit, siit). Seadusemuudatusega saab kaitseamet loa jagada isikuandmeid kohalike omavalitsustega, et potentsiaalset ostjat kontrollida.
Eelnõu toob välja, et parempoolsed ja vasapoolsed pidavat sageli kinnisvara ostma, vasakpoolsed isegi kinnisvara hõivama, et luua poliitiliselt suunatud elamuprojekte. Samas keskendub eelnõu pigem parempoolsetele näidetele, kus parempoolsete domineerimine ei pidavat olema juhuslik, vaid sihilik strateegia. “Paremäärmusluse ennetamise teabematerjalides on alati viidatud kohaliku elanikkonna kaasamisele ja aktiveerimisele. Kuid teatud hetkel pole enam võimalik vastukaalu saavutada kodanikuühiskonna algatustega ja see võib veelgi soodustada kohaliku elanikkonna eraldatust,” seisab eelnõu seletuskirjas.
Kriitikud hoiatavad, et seadust võidakse kasutada palju laiemalt kui selle deklareeritud eesmärkides ette nähtud. Näiteks on kriminaalpolitsei uurinud isikuid selliste rikkumiste eest nagu “põhiseadusevastaste ja terroristlike organisatsioonide sümbolite kasutamine“. Sageli on säärane süüdistus tabanud aga neid, kes on kritiseerinud valitsust (vt siit, siit, siit, siit, siit, siit). Seega võivad need uued õigused anda alust keelata kinnisvaratehingut üksnes poliitiliste vaadete alusel ning Saksa võimude senise käitumise alusel on alust eeldada, et keskendutakse pigem parempoolsetele. Lühidalt paistab valitsus plaanivat luba keelata kinnisvara, sh kodu soetus neile, keda Saksamaa poliitikas peetakse „äärmuslasteks”.
