Hesseni põhiseaduse kaitseamet (Verfassungsschutz, võrreldav Eesti Kaitsepolitseiametiga – toim.) klassifitseeris Hesseni liidumaal elava anonüümse majandusprofessori, AfD (Alternative für Deutschland) linnavolikogu endise liikme potentsiaalseks paremäärmuslaseks. Peamine põhjus oli see, et 2023. aasta septembris oli mees ööbinud nn paremäärmusliku ajakirja Compact toimetaja Jürgen Elsässeri kodus, kuna tal ei õnnestunud Berliini reisil hotellituba leida. Amet pidas seda juhuslikku kontakti piisavaks kahtluse aluseks, hoolimata sellest, et professor oli poliitikast ja AfD-st juba aastaid tagasi lahkunud, kirjutab Eugyppius.
Hesseni põhiseaduse kaitseameti sellise otsuse tegemiseks võib aga arvata, et amet jälgis juba varem Elsässeri kodu ja/või professorit. Nähes professorit saabumas ja lahkumas, otsustas amet ta määrata paremäärmuslaste nimekirja. Selles põhiseaduse kaitseameti „paremäärmuslaste” nimekirjas oli 2024. aasta alguses enam kui 52 000 inimest, kuid enamik neist ei tea, et nad on nimekirja kantud. Sellise liigituse määramine inimese kohta tähendab aga seda, et teda on õiguslikus mõttes näiteks lihtsam pealt kuulata ja jälgida.
Samuti võivad sellisel määratlusel olla reaalsed tagajärjed, kui selles teavitatakse tööandjat. Professori tööandjaks olnud ülikool peataski tema töö 2024. aasta jaanuaris, viidates Hesseni põhiseaduse kaitseameti aruandele. Tal keelati täita professori ülesandeid ja siseneda ülikooli territooriumile. Ka üliõpilastega ei tohtinud professor suhelda ning tema arvuti konfiskeeriti.
Need meetmed kehtisid 16 kuud, kuni Hesseni halduskohtu apellatsioonikohus 2025. aasta kevadel need ebaseaduslikuks tunnistas, mis viis tema ametisse naasmiseni. Kohus otsustas professori kasuks ja kritiseeris ülikooli selle eest, et kool oli otsuses tuginenud ainult kaitseameti aruandele, ilma et oleks ise põhjalikult uurinud. Kohus märkis, et pelgalt kontaktid ei tõenda põhiseadusevastast tegevust.
Kuid uurimine oli kestnud peaaegu kaks aastat ja selle käigus piirati isiku ligipääsu oma pangakontole ning teda ja tema abikaasat kuulati üle. Professori sõnutsi oli tema kontakt Elsässeri perekonnaga juhuslik ja oli tingitud üksnes kunagises naabrussuhtest Stephanie Elsässeriga, aga poliitilisi sidemeid tema ja Elsässerite vahel polnud. Professor selgitas, et need põhjendused olid aga asjatud, sest nii tööandja kui ka Hesseni põhiseaduse kaitseamet olevat kahelnud tema väidete tõepärasuses ja kohelnud teda tõsise kurjategijana.
Lõpuks ei leitud mingeid tõendeid professori äärmusliku tegevuse kohta. Kogu juhtum põhines seega ainult seosel teise isikuga, või nagu endises Saksamaa DV-s, kus suhtlus poliitiliselt kahtlase isikuga oli kindel viis ise poliitiliselt kahtlaseks muutuda.
Kui professor oli katnud ligikaudu 50 000 euro suuruse õigusabikulu, võis ta lõpuks ametisse tagasi pöörduda, kuid nõudis, et Hesseni põhiseaduse kaitseamet annaks talle üle tema kohta koostatud toimiku. Enam kui 2000 leheküljest koosnevast toimikust selgus, et meest oli jälgitud juba ammu enne 2023. aastat, ilmselt tema AfD-tausta tõttu (vt sarnaste kohta ka siit, siit ja siit). Tema telefonikõnesid ja e-kirju oli jälgitud ning üritatud teda pildistada üritustel, kus ta kunagi osalenud ei olnud.
Saksamaa riigisisene luuresüsteem koosneb liidumaa põhiseaduse 16 kaitseametist (Landesämter für Verfassungsschutz), mida koordineerib föderaalne Bundesamt für Verfassungsschutz (BfV). Kui BfV ja teised föderaalasutused, nagu BND ja BKA, keskenduvad peamiselt terrorismile ja vastuluurele, siis liidumaa ametid – sealhulgas Hesseni LfV – jälgivad peamiselt tavakodanike seas esinevat sisepoliitilist ekstremismi, otsides märke demokraatlikule korrale suunatud ohtudest.
