Taani on viimastel aastatel kehtestanud üha karmimaid meetmeid ja seaduseid, et piirata ebaseaduslikku sisserännet ja muuta riik paremat elu otsivate inimeste jaoks ebameeldivaks, kirjutab InfoMigrants. Nii mõnigi uus reegel peegeldab Euroopa üldiseid suundumusi: perede ühinemise karmimad reeglid, rohkem väljasaatmisi ja väiksemad sotsiaaltoetused. Kuid paljusid Taani kehtestatud reegleid peetakse pigem enneolematuiks.
Näiteks on Taani piirivalvuritel lubatud piirikontrollis konfiskeerida isiklikud väärisesemed neilt sisserändajatelt, kes proovivad piiri ületada ebaseaduslikult. Sellised on esemed väärtusega enam kui 1300 eurot, näiteks ehted, kellad ja isegi abielusõrmused. Konfiskeeritud esemete abil loodab riik rahastada nii varjupaigamenetlusi kui ka majutuskulusid. Veel on Taani otsustanud lõpetada sotsiaaltoetuste maksmise juhul, kui varjupaigataotlus on tagasi lükatud. Sellistele varjupaigataotlejatele annab riik vaid süüa, aga raha enam ei anna. Kui varjupaika mitte saanud isikut on võimalik tagasi saata ja see on otstarbekas, on teises uues seaduses säte, mille alusel paigutatakse isik esialgu suletud keskusesse.
Taani valitsus töötab ka uute eelnõudega, et veelgi enamaid tagasi saata. Viimase kolme aasta jooksul on Taanist edukalt välja saadetud kokku 235 isikut, kuid seda on vaid kolmandik kõigist neist, kelle kohta oli sel ajavahemikul väljasaatmise otsus tehtud.
Peale kirjeldatud meetmete ei anna Taani enam üldist kaitset ka neile, kelle varjupaigataotlus on rahuldatud. Nemad pälvivad vaid piiratud loa riiki jääda ning luba võib pikendada seni, kuni kodumaale naasmist peetakse ohtlikuks. Ka kodakondsust on nüüd keerukam saada. Aga need, kes otsustavad tagasi koju pöörduda, saavad küsimusteta toetust kuni 5400 eurot.
Peale rangemate reeglite on Taani hoolitsenud selle eest, et inimesed päritoluriikides teaksid, kui palju keerukam on sisserändajatel riigis. Näiteks Saksamaa ajalehe Handelsblatt andmetel rahastas Taani valitsus kampaaniaid nii Aafrikas kui ka Araabia riikides, et levitada ebasõbraliku riigi kuvandit.
Võrreldes teiste Põhjamaadega on Taani ka palju sagedamini sattunud rändega seotud uudistega pealkirjadesse. Üks sellistest on vastuoluline nn getoseadus, mis võimaldab võimudel sekkuda ja jõuga eemaldada välismaalased linnaosast juhul, kui linnaosas on väljastpoolt lääneriike pärit välismaalasi üle 30%. Selle seaduse tõttu on paljud süüdistanud Taanit rassismis ja ksenofoobias, kuid tõenäoliselt on just see olnud reaktsioon, mida riik soovis saavutada, et sisserändajate arvu vähendada.
Taanil on Euroopa Liidus erandlik staatus
Euroopa Liidus (EL) on Taani õiguslik staatus pisut teiselaadne kui enamikul riikidest. Nimelt on Taanil loobumisõigus ehk teisisõnu riik ei allu paljudel juhtudel Euroopa õigusele. Erisused anti Taanile pärast seda, kui EL-i Maastrichti lepingu referendum 1992. aastal ebaõnnestus. Nii ei pea Taani osalema EL-i ühises varjupaigapoliitikas. Teistel EL-i riikidel, näiteks Saksamaal, selliseid erisusi ja loobumisklausleid ei ole ja kui nemad kohaldaks Taaniga sarnaseid rändereegleid, rikuks nad EL-i õigust.
Igal juhul on Taani uued meetmed ja reeglid muutnud riigi üsna ebameeldivaks inimeste jaoks, kes loodavad Euroopasse elama asuda.
