Suurbritannia East Anglia ülikooli juhitud ja ajakirjas Child Development avaldatud uuringus leidsid teadlased, et COVID-19 pandeemia tingis selle, et lapsed ei saanud õppida keskenduma, uute olukordadega kohanema ja oma käitumist reguleerima. Teadlased leiavad, et koroonasulgude mõju võivad need lapsed tunda veel aastaid hiljemgi, kirjutab Daily Mail.
East Anglia, Lancasteri ja Durhami ülikooli teadlased jälgisid mitu aastat 139 last (71 tüdrukut, 68 poissi) vanuses 2,5–6,5 aastat, kusjuures 94 perekonda liitus uuringuga juba enne koroonakriisi. Seega oli teadlastel olemas laste võimete baasjoon enne pandeemia algust, mis lubas täpselt järeldada koroonasulgude mõju arengule. Standardiseeritud hindamismeetodi Minnesota juhtfunktsiooni skaala (Executive Function Scale) abil mõõtsid teadlased samu kognitiivseid oskusi kindlate ajavahemike järel.
Suurimat mõju märgati lastel, kes 2020. aastal kehtestatud esimeste koroonasulgude ajal olid 4-5-aastased ja kes olid alustanud algkooli esimeses klassis (Suurbritannias algab koolikohustus 5-aastaselt – toim). Nende laste kognitiivse paindlikkuse tulemused näitasid ajas kasinamat kasvu võrreldes lastega, kes pandeemia alguses olid lasteaias. Uuringu juhtteadlane professor John Spencer ütles: „Lapsed, kes olid riigi sulgemise ajal algkoolis näitasid järgnenud aastatel palju aeglasemat arengut olulistes eneseregulatsiooni ja kognitiivse paindlikkuse oskustes võrreldes lastega, kes olid veel lasteaias.”
Teadlaste sõnutsi on algkooli esimese klassi puhul tegemist vanusega (4-5), mil lapsed tavaliselt õpivad suhtlema, järgima rutiine ja toime tulema klassiruumis valitseva kiire eluga. Siis loovad lapsed ka esimesed sõprussuhted, mis kujundavad nende enesekindlust. „Ilma nende kogemusteta ei arenenud laste eneseregulatsiooni oskused pärast koroonasulgude lõppu aastast aastasse nii kiiresti,” ütles professor Spencer. „Meie leiud viitavad sellele, et eakaaslastega suhtlemine ja uued eneseregulatsiooni oskused, mida lapsed peavad algkoolis omandama, võivad olla eriti olulised juhtfunktsioonide arenguks. Ilma nendeta oli algkooli lastel pärast pandeemiat raske arendada eneseregulatsiooni ja kognitiivset paindlikkust.”
Peale selle nakatusid selle rühma lapsed sagedamini ka koroonaviirusesse ja sage haigestumine süvendas omakorda probleeme. Näiteks on Speech and Language UK avaldanud 2023. aasta andmed, mille järgi puudus keskmine laps koolist koroonaviiruse tõttu 84 päeva.
Koroonapandeemia alguses sulges Ühendkuningriik 2020. aastal klassiruumid ning laste koolirutiinid kadusid üleöö. Sotsiaalne suhtlus oli kasin, lapsed olid sunnitud kodus viibima ja õppima vanemate käe all. Nüüd on need lapsed umbes 10-aastased ja õpivad põhikooli viimases klassis. Teadlaste sõnutsi toob nende uurimus esile põlvkonna lapsi, kes võivad järgmistel aastatel vajada rohkem õpetajate, koolide ja tervishoiuteenuste toetust. Näiteks teatas 2023. aastal kaheksa õpetajat kümnest, et õpilaste tähelepanematus on pärast pandeemiat süvenenud, kuid suurenenud on tarbetu lobisemine, karjumine ja sobimatu naermine. Õpetajad on veel leidnud, et laste sotsiaalsed oskused on maha jäänud, sest nad pidi kuid õppima ekraanide vahendusel, kusjuures pidev sotsiaalmeedias, nt Tiktokis, skrollimine on probleemi veelgi süvendanud.
Varasemad uuringud on näidanud, et teismeliste tüdrukute aju võib olla koroonapandeemia ajal enneaegselt vananenud kuni nelja aasta võrra. Ka teismelised poisid ei jäänud puutumata ja nendegi aju näitas enneaegset vananemist, kuigi ainult pooleteise aasta võrra. Oleme ka kajastanud, et koroonapandeemia järel on Suurbritannias ja mujal täheldatud üha rohkem laste ärevushäireid ja käitumisprobleeme.
