Suurbritannia kommunikatsiooniamet (Ofcom) sepitseb uusi internetipiiranguid, olles muljetavaldavale 309 leheküljele koondanud veebiohutuse seaduse (Online Safety Act) muudatusettepanekud. Selle järgi on sihikule võetud otseülekanded ja podcast’id, kirjutab The Spectator. Kuigi ameti deklareeritud eesmärk on suurendada veebiturvalisust, hoiatavad kriitikud, et need plaanid võivad tõsiselt piirata sõnavabadust ja muuta Ühendkuningriigi tugevalt tsenseeritud „digitaalseks idablokiks”.
Ofcom peab otseülekandeid, sealhulgas podcast’e, veebikoosolekuid ja -koolitusi, eriti riskantseteks, kuna seal inimesed suhtlevad omavahel reaalajas. Kuid nüüd kavandatavad meetmed lähevad palju kaugemale laste kaitsmisest veebis varitsevate kurjategijate eest, hõlmates kõiki teenuseid, mis kujutavad endast „kahjude keskmist või kõrget tekkeriski”.
Veebilehtede ja platvormide operaatorid peaksid täitma kulukaid nõudeid. Peale õpetatud töötajate tuleb ettevõtetel tasuda ainuüksi IT-süsteemide rakendamise eest ligikaudu 19 000–68 000 naela (u 22 800–81 600 eurot) ja nende hooldus võib aastas vajada ligikaudu 17 000 naela (u 20 400 eurot). Ebaseaduslikku sisu peavad otsima kõik platvormid, millel on enam kui 700 000 kasutajat kuus, ja süsteemi kulu aastas võib ulatuda 9000–260 000 naelani (10 800–312 000 eurot). Peale selle võiks Ofcomi arvates otseülekandeid jälgida palgalised moderaatorid ja soovitussüsteemid võiks olla kohustatud märgistama potentsiaalselt riskantset sisu. Kõik see võib mõistagi takistada ka õiguspäraseid uudiseid ja arutelusid. Kuid peale selle kiidab Ofcom veel “efektiivset” vanusekontrolli, mis vihjab kohustuslikule BritCardile ehk digi-ID-le kui potentsiaalsele jõustamisvahendile.
Kriitikute hinnangul jääb nüüdne plaan vaid pisut alla teatud tüüpi otseülekannete täielikule keelustamisele, sest niivõrd karmid nõuded tingivad tõenäoliselt tõsiasja, et ajaga loobuvad paljud teenuste pakkumisest. Otseülekanded hõlmavad podcast’e, kohtumisi ja koolitusi potentsiaalselt mistahes teemal. Paljude juutuuberite jaoks on otseülekanded viis, kuidas tekitada huvi äri vastu või premeerida liikmeid. Mittetulundusühingud jt-d korraldavad kohtumisi konkreetsetel teemadel ja toovad veebis kokku ühiste huvidega rühmad. Teisisõnu on otseülekanded tänapäeval üks peamiseid suhtlus- ja infovahetusviise.
Kriitilisemad peavad ka äärmiselt ebatõenäoliseks, et nüüdsed meetmed tagaksid kellegi ohutuse. Tõsiasja kinnitab Ühendkuningriigis juba kehtiv veebiturvalisuse seadus, mille alusel on sotsiaalmeediaplatvormidel kohustus ennetavalt kontrollida, ega nende lehele postitatu ei sisalda kahjulikku või ebaseaduslikku sisu. Sama kehtib ka otsimootoritele, kus kasutajad saavad infot otsida enam kui ühelt veebilehelt. Peale suurte veebiplatvormide kohaldub seadus ka kasutajatevahelise suhtluse pakkujatele, nt pisikestele hobifoorumitele, mis valitsuse hinnangul on “väikesed, kuid riskantsed teenused“. Kuid kui veebiturvalisuse seadus jõustus, tõusis VPN-i müük järsult, Protoni andmetel lausa 1800%, mis näitab, et inimesed otsivad alternatiive ja võimalusi veebiohutuse seadusest mööda minna. Ka nn offshore-platvormid koguvad populaarsust, kusjuures nii mõnigi neist, nt USA 4chan ja Kiwi Farms, on kohtus vaidlustanud Ofcomi väite, et nende jurisdiktsioon kehtib kogu maailmas ja selle järgi on ametil õigus määrata kopsakaid trahve üksnes selle alusel, et teenust kasutavad britid, olenemata teenusepakkuja asukohast.
Igal juhul leiavad kriitikud, et Ofcomi ettepanekud lõhuvad veebikogukondi praegusest veelgi rohkem. Need pärsivad avatud arutelu, süvendavad tsensuuri ja piiravad juurdepääsu teabele. Otseülekannete nõuded võivad väiksematele platvormidele üle jõu käia, sundides neid platvormi sulgema või lahkuma Ühendkuningriigi turult. See omakorda aga kindlustab tõenäoliselt suurte tehnoloogiaettevõtete ülemvõimu ja vähendab digitaalset mitmekesisust. Lõpuks võib sedasi tekkida „digitaalne idablokk”, kus teavet normeeritakse ja kogunemisi jälgitakse rangelt.
Seejuures teab Ofcom isegi, et ettepanekud piiraksid veebielu Suurbritannias veelgi. Amet on tunnistanud võimalikku sõnavabaduse, ühinemisvabaduse ja eraelu puutumatuse riivet ning võimalust, et teenusepakkujad lahkuvad Ühendkuningriigi turult, sillutades tee suuremate teenusepakkujate ülemvõimule. Ofcom, kes ülemäärase vanemliku hoolekande vaimus on saanud parlamendilt peaaegu piiramatu võimu, põhjendab aga: „Arvestades kahju tõsidust, mida me püüame leevendada, ja reaalajas sunniviisilise mõjutamise ohtu, peame laiemat mõju proportsionaalseks.” Teisisõnu, amet õigustab oma karme meetmeid „proportsionaalsetena”, et leevendada mingit kahju, mida Ofcom peab kõigest muust kordi tähtsamaks ja mille vältimise vajadus muudab mistahes meetmed „vajalikuks ja proportsionaalseks”.
