Ühendkuningriigi valitsus töötab „mõrvade ennustamise“ programmi kallal. Võimud loodavad, et programmis saab ära kasutada võimudele teadaolevate isikute andmeid, et tuvastada neid, kellel on kõige tõenäolisem vägivallakuriteo kalduvus, kirjutab The Guardian.
Projekti tellis Suurbritannia eelmise peaministri Rishi Sunaki büroo. Kuritegevuse andmed pärinevad eri ametlikest allikatest, näiteks kriminaalhooldusameti ja Suur-Manchesteri politsei andmed kuni 2015. aastani.
Alguses kandis projekt nimetust „mõrva ennustamise projekt“, ent seda on muudetud „andmete jagamiseks, et parandada riskihindamist“. Justiitsministeerium väidab, et projektiga uuritakse kurjategijate omadusi, mis suurendavad vägivallakuritegude riski. Ühtlasi vaadeldakse alternatiivseid ja uuenduslikke andmetöötlusmeetodeid, millest loodetakse võimalust paremini hinnata raskete kuritegude riske. Lõppeesmärk on mõistagi väidetavalt parema analüüsi abil üldsust kaitsta ja suurendada avalikku turvalisust.
Projekti olemasolu avastas isikuvabaduste ja inimõiguste uurimise ning olukorra analüüsiga tegelev organisatsioon Statewatch teabenõude kaudu. Uuritavate andmete hulka kuuluvad nimi, sünnikuupäev, sugu ja etniline päritolu ning isikukood. Kuid Statewatchi sõnutsi kasutatakse projektis ka nende inimeste andmeid, keda pole süüdi mõistetud ühegi kuriteo eest. Näiteks nende isikute andmeid, kes on püüdnud end ise vigastada või kes on koduvägivalla ohvrid. Statewatchi väide põhineb justiitsministeeriumi ja Suur-Manchesteri politsei andmevahetuslepingul, mille järgi politsei jagab kriminaalkaristuste andmeid, aga seal on loetletud ka isiku vanus, mil ta esimest korda ohvriks langes, sealhulgas koduvägivalla, ning isiku vanus siis, kui ta esimest korda politseiga ühendust võttis.
Statewachi andmetel sellega ei piirduta, sest eriliigiliste isikuandmete all on nimetatud ka tervisenäitajaid, millel on eeldatavasti märkimisväärne ennustusvõime. Sellised tervisenäitajad on näiteks vaimne tervis, sõltuvused, enesetapp ning enesevigastused, samuti puue.
Kriitikute sõnutsi on kogu projekt hirmutav ja düstoopiline. Statewatchi teaduri Sofia Lyalli on uuringud ikka ja jälle näidanud, et kuritegevuse ennustamise algoritmilised süsteemid on vigased. “Nagu teised taolised süsteemid, loob see eelarvamused rasside ja madala sissetulekuga kogukondade suhtes,” selgitas Lyall. Statewatchi teaduri hinnangul on erakordselt vale püüda automaatse vahendiga inimesi profileerida vägivaldsete kurjategijatena. Seejuures on väga ähvardav kasutada vaimse tervise, sõltuvuse ja puude andmeid.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja selgitas, et projekt on loodud üksnes teadustöö eesmärgil. Eriti tõsiselt eitavad ametnikud ohvrite andmete kasutamist ja kinnitavad, et kasutatud on ainult selliste inimeste andmeid, keda on vähemalt ühes kuriteos süüdi mõistetud. Ehk teisisõnu vaid selliseid andmeid, mis vangla- ja kriminaalhooldusametil ning politseil süüdimõistetute kohta olemas on. Ühtlasi rõhutavad ametnikud, et vangla- ja kriminaalhooldusamet kasutab juba praegu vahendeid, millega hinnata riske. Nüüd vaid uuritakse, kas riskihindamine oleks parem, kui mudelitesse andmeid juurde panna.
