Suurbritannia naiste ja võrdõiguslikkuse komisjoni arvates on säärased fotod, kus islaminaine ei kanna pearätti, intiimsed ja neid tuleks käsitleda samaväärseina laste seksuaalse kuritarvitamise piltidega, mille omamise eest võib määrata pika vanglakaristuse, kirjutab Mail Online.
Praegu loetakse Ühendkuningriigi seaduste järgi intiimseks sellised pildid, mis näitavad kedagi täielikult või osaliselt alasti; seksuaalvahekorda või inimest tualetti kasutamas. Komisjon leiab aga, et seda määratlust on vaja laiendada ja hõlmata „kultuuriliselt intiimseid“ materjale, sest nii mõneski kultuuris või usundis võib kellegi kujutis ilma kombekohase rõivastuseta mõjuda traumeerivalt. Siia hulka kuuluvad mosleminaiste kujutised ilma hijab’ita, eriti kui pilt on tehtud olukorras, kus inimene eeldab privaatsust.
Kui intiimsete fotode loomine on Ühendkuningriigis peagi karistatav, siis ettepanekuga soovib komisjon kuriteona määratleda ka selliste fotode omamise. Teisisõnu soovivad parlamendiliikmed, et neid fotosid koheldaks samamoodi nagu laste seksuaalse kuritarvitamise pilte, mille omamise eest võib määrata vanglakaristuse. Komisjoni leiboristide esimees Sarah Owen rõhutas: „Intiimse kujutise kuritarvitamine on sügavalt isiklik kuritegu, millel võivad olla elu muutvad ja eluohtlikud tagajärjed.“
Justiitsminister Alex Davies-Jones märkis mullu, et õiguskomisjon on seni sellise sammu vastu olnud, sest kõigile sobivat määratlust oleks võimatu koostada ja nii võib jõuda liigse kriminaliseerimiseni. Ometi usub komisjon, kuhu kuuluvad seitse leiboristlikku parlamendiliiget, kaks liberaaldemokraati, üks konservatiiv ja üks sõltumatu liige, et seadust on hädasti vaja. Kui ministrid komisjoni tehtud ettepanekud heaks kiidavad, võib see aasta lõpuks seaduseks saada.
Samas on ettepanekut ka kritiseeritud. Näiteks mõttekoja Policy Exchange esindaja David Spencer hoiatas: „Kättemaksuporno on oluline probleem, kuid selle laiendamine nn kultuuriliselt intiimsetele piltidele võib viia kriminaalõiguse liiga kaugele. Politseil on juba praegu keerukas toime tulla igapäevaste kuritegudega, mistõttu ei saa eeldada, et politsei sekkuks nüüd ka kultuurilistesse küsimustesse.“ Ühtlasi on riigis süvenenud mure, et islam võib saada Briti seadustes erilise kaitse, mida muudel religioonidel ei ole.
Vastupidi Suurbritanniale on nii mõneski Euroopa riigis kehtestatud reeglid, mis keelavad avalikus kohas näo katmise mistahes viisil. Näiteks on Hollandis keelatud katta nägu loori, kiivri vm sellise asjaga, kuigi Holland ilmselt väga tõsiselt seadust ei kohalda, sest seal kannab sadu mosleminaisi regulaarselt burkat või niqab’i (esimene katab naist pealaest jalatallani, teine jätab silmadele väikese avause). Näokate on ebaseaduslik veel Taanis 2018. aastast peale, Austrias 2017. aastast ja Belgias 2011. aastast ning Bulgaarias on burka keelatud 2016. aastast peale. Esimene Euroopa riik, kus keelustati avalikus kohas näokatted, oli aga Prantsusmaa 2011. aastal. Et vältida diskrimineerimissüüdistusi, ei mainita Prantsusmaa seaduses siiski religiooni ja sõnastus on võrdlemisi ebamäärane. Peale selle on mõnes Euroopa riigis keelatud kanda religioosseid rõivaid koolides, sh pearätid ehk hijab’id, näiteks Prantsusmaal, Austrias, Belgias.
