2021. aastal asutatud Net Zero Banking Alliance (NZBA) on üks ÜRO ülemaailmseid initsiatiive, mille kaudu kliimapoliitikat aetakse. See maailma suurimaid finantsasutusi koondav ühendus seisab selle eest, et inimkond vähendaks oma CO2 emissioone ehk eesmärgiks on võetud sellega ühinenud pankade laenu- ja investeerimisportfellide jõudmine nn süsinikunullini (net zero) aastaks 2050. Lihtsamalt öeldes nügivad ühendusega liitunud pangad CO2-nulli poole mitte iseennast, vaid oma kliente. Praktilises plaanis on see tähendanud näiteks seda, et paljusid projekte ei ole ettevõtjatel õnnestunud enam finantseerida. Küsimus ei ole pelgalt fossiilkütuste tootmise kavandamises, sest sama initsiatiivi kaudu võeti pankade teravdatud tähelepanu alla ka näiteks väga energiamahukad alumiiniumi, raua ja terase tootmine, põllumajandus, kinnisvaraarendus, transport jm sektorid, mis on küll inimesele eluliselt vajalikud, kuid mille CO2 emissioon on kõrgem.
Algselt liitusid NZBA-ga 43 maailma suurimate hulka kuuluvat pangandusgruppi, teiste seas nt ka Eesti turul tegutsev rootslaste SEB. Hiljem on initiatiiviga liitunud pankade arv kasvanud 140-ni kokku 44-s riigis. Nüüd on aga kasv peatunud ja mitu USA suurpanka on teatanud hoopis ühendusest lahkumisest, vahendab Reuters.
Viimastena teatasid selle nädala teisipäeval NZBA-st välja astumisest Citigroup ja Bank of America ning eile Morgan Stanley. Varem on sama otsuse teinud ka Wells Fargo ja Goldman Sachs. Citigroup põhjendas lahkumist edusammudega, mida pank on teinud iseenda seatud süsinikunulli eesmärkide poole liikumisega. Bank of America aga jäi oma kommentaaris veel üldsõnalisemaks, öeldes vaid, et nad jätkavad oma klientide ja nende vajadustega arvestamist. Morgan Stanley aga ütles, et nende kliimaeesmärgid jäävad küll muutumatuks, ent nüüdsest panustatakse teisiti – antakse klientidele kliima osas nõu ning tagatakse kapital väiksema süsinikueraldusega äri loomisel.
Tegelikku põhjust, miks pangad oma sensist kliimapoliitikat tagasi tõmbavad, ei ole rakse aimata. Ühelt poolt on kohe-kohe USA presidendiametisse astumas Donald Trump, kes ei ole varjanud, et kavatseb igasugused kliimainitsiatiivid kõrvale jätta ja energiapoliitikas naftale ning maagaasile toetuda. Teisalt on finantssektori käitumine, kus fossiilkütuste investeeringutele laenu andmisest keelduti, toonud USA-s kaasa ka esimesed suured kohtuasjad. Nii andis Texas koos veel kümne osariigiga detsembris kohtusse suured investeerimisettevõtted BlackRocki ja Vanguardi, süüdistades neid USA konkurentsiõiguse rikkumises.
