Tervishoiuminister Robert F Kennedy jr ja teised terviseametnikud teatasid eile, et autismi tekkega võib olla seotud paratsetamool, mis on USA-s populaarse valuvaigisti ja külmetusravimi Tylenoli toimeaine. Peale selle teatasid ametnikud, et autismi ravimina paistab paljutõotavana foolhape, tuntud ka kui leukovoriin, kirjutab The Epoch Times.
USA ametnike sõnutsi on piisavalt tõendeid paratsetamooli ja neuroloogiliste arenguhäirete kohta, et hoiatada paratsetamooli kasutamise eest raseduse ajal. USA toidu- ja ravimiameti (Food and Drug Administration – FDA) juhi dr Marty Makary teates seisab: “Viimastel aastatel on kogunenud tõendeid, mis viitavad sellele, et raseduse ajal kasutatud paratsetamooli võib seostada lapse neuroloogiliste seisundite suurema tekkeriskiga, näiteks autism ja ADHD.” Näiteks Bostoni ülikooli ja Johns Hopkinsi meditsiinikooli 2019. aasta uuringus analüüsiti nabaväädi plasmat ja leiti, et üsasisene kokkupuude paratsetamooliga suurendab autismi ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) tekke riski, mis on kaks neuroloogilist arenguhäiret. Ka 2025. aasta uuringus leiti, et raseduse ajal võetud paratsetamooli ja lapse neuroloogiliste arenguhäirete suurema tekkeriski vahel on seos.
Makary sõnutsi võib eriti tõsine risk kaasneda siis, kui naine võtab raseduse ajal paratsetamooli pidevalt, aga lapse maks veel areneb ja seega võib olla piiratud lapse võime ravimiga toime tulla. Dr Makary täpsustas, et kuigi seost on täheldatud mitmes uuringus, on ka vastupidiseid teadustöid. Näteks Rootsi 2024. aasta uuring, milles analüüsiti ligi 2,5 miljoni lapse andmeid ja jõuti järeldusele, et loote kokkupuutel paratsetamooliga ei ole seost autismi või ATH tekkega.
Seetõttu rõhutas dr Makary, et tegemist on jätkuvalt teadusliku aruteluteemaga. Kuid vaatamata sellele peaksid meditsiinitöötajad patsiendi ohutust silmas pidades selle tõsiasjaga arvestama. Võimaluse korral tuleks minimeerida paratsetamooli võtmist raseduse ajal, kuigi võrreldes näiteks aspiriini või ibuprofeeniga on tegemist ühe ohutuima käsimüügiravimiga raseduse ajaks.
Tylenoli tootja Kenvue pressiesindaja väitel on ravimit põhjalikult uuritud enam kui kümme aastat ning need uuringud näitavad, et paratsetamool ei põhjusta autismi. „Me oleme täiesti eriarvamusel mistahes vastupidiste väidetega,” sõnas pressiesindaja ja lisas: „Paratsetamool on rasedatele naistele kogu raseduse vältel vajaduse korral kõige ohutum valuvaigisti. Ilma selleta on naised vastamisi ohtlike valikutega: kannatada palaviku ja muude haiguste all, mis võivad olla ohtlikud nii emale kui ka lapsele, või kasutada riskantsemaid alternatiive.”
Äärmiselt kriitiliselt meelestatuid on muidugi palju ja vastulauseid avaldanud meditsiiniorganisatsioone ei pea tikutulega taga otsima. Näiteks Ameerika sünnitus- ja günekoloogiakolledži (American College of Obstetricians and Gynecologists – ACOG) presidendi dr Steven J Fleischman sõnutsi on nüüdne teade paratsetamooli võimaliku mõju kohta väga murettekitav ja vastutustundetu, arvestades võimalikku kahju rasedatele. Fleischmani arvates ei toeta väidet teaduslikud tõendid ja see lihtsustab liialt laste neuroloogiliste probleemide mitmekesiseid ja keerukaid põhjuseid. Maternaal- ja lootemeditsiini ühingu (Society for Maternal-Fetal Medicine) presidendi dr Sindhu Srinivase sõnutsi on praegu olemasolevad teaduslikud tõendid lihtsalt ebakindlad ning kordas soovitust, et raseduse ajal on ohutu ravida valu ja palavikku paratsetamooliga.
Ameerika Ühendriikides diagnoositakse autism ühel lapsel kolmekümne ühest
Autism on eripalgeline närvisüsteemi omapära, mis põhjustab raskusi suhtlemises, ebatavalisi rutiinseid käitumismustreid jms. 2018. aasta autismiuuringu järgi ei oska umbes veerand autistidest rääkida või on minimaalselt verbaalsed.
Ameerika Ühendriikides on autismi esinemus viimaste aastakümnetega järsult kasvanud. USA haiguste tõrje ja ennetamise keskus (Centers for Disease Control and Prevention – CDC) teatel oli 2022. aastal autismi esinemus 1 laps 31-st, samas kui 2002. aastal oli see näitaja 1 laps 150-st. CDC on varem avaldanud, et lapse autismi tõenäosust võivad suurendada mitmed tegurid, sh vanemate vanus ja teatud geneetilised haigused. Tervishoiuminister Kennedy on tõdenud, et vahel võib autismi põhjustada küll geneetika, kuid niivõrd suure muutuse korral tuleb põhjust otsida keskkonnateguritest. Mõne ühingu, nt Autism Society of America, hinnangul võib autismi rohkem esineda seepärast, et osatakse paremini diagnoosida ja häiret tunnustatakse rohkem. Ühing leiab, et suuremal teadlikkusel on tohutu roll, sest autistlikke jooni ja omadusi tuntakse paremini ära ning vähem on valediagnoose.
Foolhape võib aidata leevendada autismi sümptomeid
Veel teatasid tervishoiuametnikud, et leukovoriini (leucovorin) ehk foliinhappe (folinic acid) retseptiravim võib autiste aidata ja leevendada sümptomeid. Folaati ehk B9-vitamiini naturaalset vormi saab nt rohelistest lehtedest ja pähklitest ning foolhapet (folic acid) ehk B9-vitamiini sünteetilist varianti saab nt toidulisanditest. Foliinhape ja foolhape on vitamiini eri vormid.
Teadlased on ka kindlaks teinud, et mõnel autistil esineb sagedamini foolretseptorite autoantikehi, mis häirivad folaadi transporti organismis. Nii on uuringuid, mille järgi on foliinhapet saanutel autismi sümptomid leevenenud. Näiteks 2016. aasta artikli järgi paranes autistide verbaalne suhtlus ning Prantsusmaal saavutasid uuringus osalenud paremaid tulemusi autismi sümptomite hindamise skaalal (Autism Diagnostic Observation Schedule). Ka India uuringus saavutasid foliinhapet saanud autistlikud lapsed paremaid tulemusi sarnases hindamissüsteemis. Philadelphia Integrative Psychiatry presidendi dr David Danishi sõnutsi saab foliinhape blokitud retseptoritest mööda ning enamik foliinhapet saanud patsientidest näitasid märkimisväärset paranemist. Samas selgitas dr Danish, et leukovoriin ei aita kõiki, aga paljudele on see valik, mis annab autismi ja muude haiguste puhul kliinilist kasu.
Autism Science Foundationi sõnutsi on senised uuringud olnud väikesemahulised, neis kasutati eri annuseid ja tulemusi. Seega on säärane teadus veel varases etapis ja enne lõplikke järeldusi on vaja rohkem uurida.
Kennedy lubas jätkata vaktsiinide ja autismi seoste uurimist
Varem on tervishoiuminister Kennedy viidanud võimalikule seosele vaktsineerimise ja autismi vahel. „Paljud vanemad on teatanud, et nende lapsel tekkis autism vahetult pärast vaktsineerimist – see on midagi, mida me praegu uurime,” on Kennedy öelnud. Nüüdse hoiatuse juures tervishoiuametnikud vaktsiine põhjustajana ei toonitanud, kuigi nad ka ei välistanud sellise avalduse tegemist tulevikus. „Autism on keeruline häire, mille tekkes on palju põhjuseid,” ütles Kennedy. „Me jätkame mitme võimaliku põhjuse uurimist, ilma tabuteemadeta. Vaktsiinid on üks valdkond, mida uurime põhjalikult ja mida mainis ka president. Umbes 40–70% autistlike laste emadest usuvad, et nende laps sai vaktsiini tõttu tervisekahjustuse. President Trump usub, et me peaksime neid emasid kuulama, mitte neid marginaliseerima ja nendega sohutama (gaslighting),” selgitas Kennedy.
Igal juhul on president toetanud plaani hajutada laste vaktsiine pikema aja peale võrreldes praeguse USA vaktsineerimiskavaga. Trump on ka kritiseerinud B-hepatiidi vaktsiini, mida USA-s on kohustus manustada vastsündinule. Kusjuures Florida osariik on esimese osariigina võtnud plaani loobuda kohustuslikust laste vaktsineermisest ning CDC nõukogu kaalus B-hepatiidi vaktsiini esimese doosi manustamise edasilükkamist, aga otsuse teevad nad hiljem, et koguda rohkem andmeid. Küll aga on CDC-le antud soovitus ajakohastada koroonavaktsiinide soovitusi, et rõhutada, et inimesed peaksid enne vaktsiini manustamist konsulteerima tervishoiutöötajatega ja arvestama paljude teguritega.
Igal juhul on CDC teatanud, et kavatseb rahastada vaktsineerimise ja autismi levimuse uuringut, mis on osa ameti uuest eesmärgist. Riiklikud terviseinstituudid (National Institutes of Health) aga eraldab 50 miljonit dollarit projektidele, mis uurivad autismi põhjuseid ja ravivõimalusi.
