Nagu USA toidu- ja ravimiameti (FDA) uueks juhiks nimetatud dr Marty Makary puhul, nii loodab Trump ka dr Bhattacharya puhul, et koos tulevase tervishoiuministri Robert F. Kennedy jr-ga taastab professor Ameerika Ühendriikide riiklike terviseinstituutide (National Institutes of Health – NIH) meditsiiniliste uuringute kuldse standardi, uurides suurimate tervisekriiside, sh krooniliste haiguste tegelikke põhjuseid ja lahendusi, kirjutab The Associated Press.
Dr Bhattacharya kritiseeris koroonakriisi ajal läbivalt ja julgelt nii riiklikke nn lukustamismeetmeid kui ka sisse seatud vaktsineerimiskohustust. Ta on öelnud, et vaktsineermise nõuded, mis keelasid vaktsineerimata inimestel ühiskondlikus elus osalemast ja töötamast, rikkusid ameeriklaste usalduse tervishoiusüsteemi. Kusjuures suvel avaldatud uuringu järgi ongi koroonakriisi aastatel ameeriklaste usaldus arstide ja haiglate suhtes kahanenud 71%-lt 40%-le. Bhattacharya on üles kutsunud vähendama NIH allasutuste võimu, sest professori arvates kujundasid mõned karjääriametnikud, nt n-ö kriisinäoks kujunenud Valge Maja koroonapoliitika koordinaator dr Anthony Fauci, pandeemia kõrgajal riigi poliitikat ekslikult ega arvestanud ühegi eriarvamusega.
Dr Bhattacharya on üks kolmest autorist, kes avaldas juba 2020. aasta oktoobris Great Barringtoni deklaratsiooni, milles ennustasid koroonasulgudele korvamatut kahju. Bhattacharya kõrval olid dokumendi autoriteks ka Oxfordi ülikooli teoreetilise viroloogia professor Sunetra Gupta ning toonane Harvardi ülikooli biostatistik ja epidemioloog professor Martin Kulldorff. Autorid soosisid karjaimmuunsust ja seda, et suurem osa ühiskonnarühmi võiks jätkata tavapärast elu, saades kaitse viiruse vastu seda loomulikult põdedes. Eraldi kaitset vajanuks nende hinnangul üksnes riskirühma kuuluvad inimesed. Great Barringtoni deklaratsioon ilmus Trumpi esimese valitsusajal, enne seda, kui koroonavaktsiinid olid turule tulnud. Mitmed toona võtmekohtadel olnud terviseametnikud mõistsid dokumendi hukka. Näiteks tollane NIH-i direktor dr Francis Collinsi ütles, et see ei põhine peavooluteadusel ja olevat seega ohtlik teave.
Oma vaadete tõttu on dr Bhattacharya kannatanud ka tsensuuri all, sest sotsiaalmeediaettevõtted piirasid valitsuse survel tema ja teiste temasuguste kriitiliselt mõtlevate inimeste sõnumite levikut. Bhattacharya oli ka üks hagejatest Bideni administratsiooni vastu sõnavabaduse piiramise tõttu algatatud kohtuasjas. Murthy vs. Missouri (varem Missouri vs. Biden) nime all tuntuks saanud kohtuasjas tunnistasid alamate astmete kohtud, et valitsus tõepoolest rikkus sõnavabaduse piiramisel põhiseadust ja kehtestas administratsioonile sotsiaalmeediafirmadega suhtlemise keelu, kuid USA ülemkohtu enamus siiski tühistas selle tänavu juunis. Sisuline vaidlus selles küsimuses veel jätkub.
Jay Bhattacharya on 2023. aastal koos USA toidu- ja ravimiameti (FDA) tulevase juhi Marty Makary jt autoritega koostanud ka koroonakriisi uurimise jaoks küsimuste ja tähelepanekute kavandi, mille abil hinnata riigi reaktsiooni kriisile ja sellega toimetulekut.
Pärast senati heakskiitu asuks dr Bhattacharya juhtima NIH-i, mis on tulevase tervishoiuministri Robert F. Kennedy jr-i ministeeriumi allasutus. Institutsiooni ligikaudu 48 miljardi dollari (44 miljardi euro) suurusest eelarvest korraldatakse meditsiiniuuringuid ja rahastatakse uurimistoetustega väliste teadlaste vaktsiini-, vähi- jm haiguste uuringuid. Näiteks on NIH toetanud opioidisõltuvuse ravimi, emakakaelavähi ennetamise vaktsiini ja mRNA koroonavaktsiini kiiret arendamist. Samuti toetati NIH-i allasutuse kaudu ka koroonaviiruste võimestamise katseid Wuhani Viroloogia Instituudis. Viiruse päritolu teemal oleme pikemalt kirjutanud siin.
