Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Alla 50-aastased terved inimesed Covidisse ei surnud
- Austerlased tahavad sularaha põhiseadusesse, poliitiline eliit aga mitte
- Kas Twitterit võib Euroopas ees oodata sulgemine?
- Telegram’i suhtlusrakendus ei taha alluda tsensuurisurvele
- Šotimaa suurim linn keelas vanadel autodel kesklinna sisenemise
Iisraeli andmed näitavad: Covid-19 tõttu on surnud NULL alla 50-aastast tervet inimest
Iisraeli tervishoiuministeeriumi avaldatud andmete kohaselt ei surnud koroonapandeemia ajal Covid-19 tõttu vanuserühmas 18-49 mitte ühtegi inimest, kellel poleks olnud mõnda rasket kaasuvat haigust. Teisisõnu – terveid nooremaid inimesi suri Covidisse täpselt null.
“Null on väga selge number, mida ei ole võimalik kuidagi tõlgendama hakata,” ütles Tel Avivi ülikooli sisehaiguste ja meditsiinijuhtimise spetsialist ning endine hädaolukorra- ja katastroofijuhtimise osakonna õppejõud Yoav Yehezkelli The Epoch Timesile. “Miks oli vaja äärmuslike meetmetena koole sulgeda, lapsi vaktsineerida ja lokdaune?” küsis ta.
Värsked andmed väljastas Iisraeli ministeerium ühe advokaadi päringu peale. Lisaks selgus andmetest, et Covidi tõttu surnud vaktsineeritud patsientide keskmine vanus oli 80.2 aastat, vaktsineerimata patsientidel 77.4 aastat.
Austerlased nõuavad sularaha käibele jätmise kirjutamist põhiseadusesse, valitsus ei taha
Austerlased kogusid mullu oktoobris enam kui pool miljonit allkirja petitsioonile, mis nõuab sularaha käibele jätmise kirjutamist põhiseadusesse ehk küsimuse referendumile panemist. Sedavõrd suur toetus anonüümse sularahasüsteemi säilitamisele näitab selget vastuseisu keskpankade ja globalistlike ühenduste survele luua uus keskpankade digitaalne valuuta, mille puhul indiviidi anonüümsus tehingute tegemisel kaoks ja valuutat ennast ei kontrolliks inimene, vaid süsteemi haldaja.
Mitmed riigid on jõudsalt sularaha-vaba ühiskonna suunas liikunud ja Euroopas keskmiselt kasutatakse seda veel vaid umbes kolmandiku tehingute tegemisel. Austrias tehakse aga siiamaani umbes pooled tehingutest sularahaga ning seetõttu on sularaha käibel hoidmise kaitsmine sealses poliitikas aastaid teemaks olnud ning soove selle kasutamise jätkamine põhiseadusse kirjutada on kõlanud ka varem. 2019. aastal tegi sellise ettepaneku praeguse valitsuse juhtiv osapool, kristlik-demokraatlik Austria Rahvapartei (Österreichische Volkspartei – ÖVP).
Riigis kehtib kord, et enam kui 100 000 allkirja kogunud petitsioonid tuleb parlamendis arutlusele võtta ja nii on ka sellega. Ent hoolimata sadadest tuhandetest allkirjadest pole riigi poliitiline eliit ideed toetamas. Ainsana on sularaha põhiseadusesse lisamist nõudmas paremkonservatiivne Austria Vabaduspartei (Freiheitliche Partei Österreichs – FPÖ). Varem sularaha toetanud ÖVP on sellest aga loobunud. Loomulikult võib loobumise taga näha päevapoliitilisi põhjuseid – ÖVP valitseb koos rohelistega, kes oleks aga sularaha põhiseadusesse kirjutamise vastu ja võimalik, et ÖVP toetus tekitaks koalitsioonis seetõttu paksu verd.
Prantsusmaa minister ähvardab Twitteri Euroopa Liidus sulgeda
Prantsusmaa digiminister Jean-Noël Barrot andis Euroopa Liidu ja Twitteri sotsiaalmeediaplatvormi juba pikalt vindunud vaidlusse sisu tsenseerimise üle omalt poolt hoogu juurde. “Kui Twitter meie reegleid korduvalt rikub, siis Euroopa Liidus saab platvorm olema keelatud,” ütles ta.
Nimelt otsustas sõnavabaduse austajana tuntud suurettevõtja Elon Musk’le kuuluv platvorm lahkuda Euroopa Liidu vabatahtlikust kokkuleppest, mis puudutab nn väärinfo levikuga võitlemist internetis ehk survestab ettevõtteid astuma samme nn ebasobivate postituste väärinfoks märgistamisel ja eemaldamisel ehk teisisõnu vaba sõna piiramisel. Teised Ühendriikide suured interneti-ettevõtted, nagu Meta, Google ja Microsoft, on lubanud kokkulepet endiselt järgida.
Prantsusmaa ministri sõnavõtt ei puuduta otseselt Twitteri lahkumist sellest kokkuleppest, vaid on ettevaatav. Augustis kehtima hakkav Euroopa Liidu digitaalteenuste akt ei ole internetihiidudele enam vabatahtlik, vaid paneb ettevõtetele konkreetse nn väärinfoga võitlemise kohustuse. Saksamaal kehtiva sarnase seaduse eeskujul valminud regulatsioonis on rikkumiste korral ette nähtud kopsakad trahvid – kuni 6% ettevõtte aastasest käibest. Saksamaa käitumisest sõnavabaduse piiramisel, mh samast internetiplatvormide trahviseadusest, kirjutasime siin.
Mis aga Muski-Twitterit puudutab, siis Euroopa poliitikutele on ettevõtte soovimatus sõnavabaduse piiramise regulatsioonidega sammu pidada ammu pinnuks silmas ja surve kasvab. Euroopa Komisjoni prantslasest siseturu volinik Thierry Breton ütles kommentaariks Twitteri otsusele vabatahtlikust kokkuleppest lahkuda, et kohustused ettevõttele uue regulatsiooniga jäävad ikka alles. “Te võite põgeneda, kuid ei saa end peita. Meie meeskonnad on [reeglite – HS] jõustamiseks valmis,” ütles ta.
Samal ajal on Musk öelnud, et neil ei jäägi muud üle, kui valitsuste tsensuuriga leppida. Kommenteerides kriitikat, mida Twitteri aadressil on tehtud seoses platvormi otsustega alluda erinevatele valituste nõudmistele, ütles ta, et ettevõttel puudub “tegelik valikuvõimalus”. Näiteks eemaldas ettevõte enne Türgi presidendivalimisi platvormilt sisu ja sulges kontosid sealse valitsuse käsul. Twitter on enamikule erinevate valitsuste nõudmistele sellistes küsimustes ka Muski ajal vastu tulnud. “Palun näidake meile, kus me oleks võinud teisiti otsustada ja me teeme seda,” vastas Musk kriitikale.
Telegram lubab poliitilisele tsensuurisurvele mitte alluda
Telegrami suhtlus- ja sisujagamisrakendus ei soovi teha koostööd Malaisia kommunikatsiooni- ja digiministeeriumiga, et takistada platvormil sealsele valitsusele mittesobiva sisu levikut. Eelmisel nädalal ütles minister Fahmi Fadzil, et suhtlusrakendus ei ole valitsusega alates jaanuarist koostööd teinud. Minister tegi avalduse, kuna rakenduses leviva sisu kohta oli saabunud mitu kaebust.
Telegram’i kõneisik Remi Vaughn vastas kriitikale, et nad on ise aktiivselt oma platvormil ohtliku, sh pornograafilise või illegaalsete narkootikumide müüki puudutava sisu, levikut takistanud. “Telegram ei hakka aga ühelgi viisil osalema poliitilises tsensuuris,” lisas ta.
Kas ja milliseid käike Malaisia valitsus järgnevalt Telegram’i vastu astub, otsustab nüüd riigis sarnaseid teenuseid reguleeriv komisjon.
Glasgow keelas vanematel autodel kesklinna sisenemise
Euroopas kehtestatakse kliimamuutusele viidates aina rohkem liikumispiiranguid. Alates eilsest hakkas Šotimaal autodele kehtima esimene nn madala süsinikuemissiooni tsoon (Low Emission Zone – LEZ) – suurte trahvide ähvardusel on vanematel bensiini- ja diiselautodel keelatud Glasgow kesklinna sisenemine. Umbes sarnased tsoonid on kehtestatud ka Londonis ja Birminghamis, kus nõuetele mittevastavatele autodele on kehtestatud päevatasu. Glasgow puhul aga astutakse samm edasi – vanematele autodele jääb tsooni sissesõit alatiseks keelatuks. Esmasel rikkumisel on trahvisummaks 60 naela (70 eurot) ja korduval rikkumisel see kahekordistub. Maksimaalseks trahvisummaks on autode puhul 480 (560 eurot) ja bussidel 960 naela (1123 eurot).
Kui viimasest rikkumisest möödub 90 päeva, algab trahvisumma jälle 60st naelast. Kui aga reeglitele mittevastav auto aasta jooksul iga päev tsooni sõidaks, ulatuks trahvide kogusumma 174 180 naelani (204 000 eurot). Kehtima hakanud reeglid ei luba tsooni siseneda 2015. aastast varasema väljalaskega diiselmootoriga ja 2006. aastast varasema väljalaskega bensiinimootoriga autoga. Autosid kontrollitakse numbrituvastusega kaamerate abil. Samasugused tsoonid on Šotimaal kavandamisel ka teistes suuremates linnades – Dundee’s hakkab kord kehtima 2024. aasta 30. mail, Aberdeen’is ja Edinburgh’is päev hiljem.
