“Harrelson levitab anti-vakserite vandenõuteooriaid”, teatas ajakiri Rolling Stone.
“Näitleja Woody Harrelson levitab covid-19 vaktsiinide tootjate kohta vandenõuteooriat”, kirjutas Forbes.
“Harrelson levitas vaktsiinivastast teooriat, et suured ravimifirmad moodustavad “ravimikartelli”, märkis Insider.
Nimekirja väljatõstetest võiks jätkata.
Mida Harrelson siis tegi? Veebruari lõpus juhtis ta Ühendriikide populaarset meelelahutussaadet “Saturday Night Live”, kus rääkis avamonoloogis sellest, kuidas proovis üht filmistsenaariumit lugeda.
“Niisiis, film on selline,” ütles Harrelson. “Suurimad ravimikartellid maailmas tulevad kokku ja ostavad ära kogu meedia ning kõik poliitikud, sunnivad kõiki inimesi maailmas oma kodus luku taga istuma. Inimesed saavad välja ainult siis, kui nad võtavad selle kartelli ravimit ja jätkavad selle võtmist veel kord ja veel kord,” kirjeldas ta. “Ma viskasin selle stsenaariumi minema. Kes usuks sellist hullumeelset ideed?”
Kui hästi nali õnnestus, võib igaüks ise vaadata ja otsustada. Pakuks niipidi: kui nali väga naljakas ei tundu, siis ilmselt seetõttu, et see on liiga realistlik. Vist on tõesti nii, et kui keegi neli aastat tagasi oleks sellist ideed meile tutvustanud, ei oleks enamik meist seda uskunud. Kuidas nüüd on? Usume? Või usume, et õigus on hoopis ajakirjandusel, mis Harrelsoni naljategemise tõttu vandenõuteoreetikuks sildistas?
Sellise ulatusliku kriitikalaine uudispealkirjadesse paiskamise teeb huvitavaks just see, et see juhtus nüüd, 2023. aasta veebruaris.
Kui tuntud lõuna-aafriklasest Ühendriikide koomik Trevor Noah 2021. aasta detsembris covid-vaktsiinide tootjafirma Moderna üle nalja viskas, sai ta samuti “antivakseri” sildi külge. Toona tekitas uudispealkirjade tasemel paanikat uus omikroni viirusetüvi ja Moderna juht Stéphane Bancel ütles, et selle vastu nende vaktsiiniversioon nii hea ei olegi. Aga hea uudisena lisas ta, et nad suudaksid 60-90 päeva jooksul vabalt uue vaktsiinivariandi turule tuua. Noah tõstatas läbi huumori küsimuse, kas vaktsiine tootva firma juht peaks sel teemal kõige tõsiseltvõetavam allikas olema? Kui tänaseks tundub aina enamale inimestest, et muidugi ei peaks, siis toonases õhkkonnas polnud see kindlasti nii ühene. Nagu ka reaktsioonid näitasid.
Üllatav, nagu juba märgitud, on see, et ka täna pole küsimus – nüüd Harrelsoni puhul – ühene. Osale ajakirjanikest tundub täiesti normaalse mõttena, et ravimifirmade ahnust kritiseerida on kohatu, antivakserlik.
Samas on Big Pharma ja neile makstud raha absoluutselt üks võimalus, kuidas 2020. aasta algusest jõustatud pandeemia-poliitikat lahti mõtestada. Inimeste harjumuspärane elu lõhuti riikide valitsuste poolt. Kehtestati piirangud, mille täitmist kontrolliti politseivõimu kõige rangemalt rakendades. Tekitati olukord, kus teenuseid, sh paljudes riikides nt ühistransporti, sai kasutada ainult vaktsiinipassi alusel ja lõpuks pandi paljude inimeste tööl käimine süstimisest sõltuma – kui keeldusid, lasti lahti.
“Meie kannatus on katkemas”
Sinna juurde käis vaktsineerimisest keeldunute hirmutamine, mõnitamine, hurjutamine, sildistamine, süüdistamine, ähvardamine. Selles osalesid poliitikud ja meedia, teadlased ja arstid, nende tuules kõik teised. Arutleti tõsimeeli, kas vaktsineerimata inimestele arstiabi osutamisest peaks keelduma või vähemalt laskma neil ravi eest ise maksta. Tavapäraseks said ideed covidi vastase vaktsineerimise kohustuslikuks muutmisest, mitte-vaktsineeritute trahvimisest jms.
“Me oleme olnud kannatlikud, aga meie kannatus on katkemas,” ütles Ameerika Ühendriikide president Joe Biden 2021. aasta septembris peetud kõnes, pöördudes nõnda covid-i vastu vaktsineerimata ameeriklaste poole. Samas kõnes teatas ta covidi vastu vaktsineerimise kohustuse laiendamisest meditsiinitöötajate puhul, selle kohustuslikuks tegemisest föderaaltöötajatele ja ka erafirmade töötajatele, mis on riigiga lepingulises suhtes või millel on enam kui 100 töötajat. Erafirmade kohustuse ülemkohus jaanuaris 2022 blokeeris, kuid meditsiinitöötajate vaktsiinikohustus jäi jõusse.
Austria jõudis vaktsineerimise seaduse tasemel kohustuslikuks teha, ehkki rakendada seda ei jõutud ja vaikselt sellest loobuti.
Et samadel ravimitel on ka raskete tagajärgedega kõrvaltoimed, eitati või ignoreeriti. Saksamaa tervishoiuminister Karl Lauterbach, kes soovis iga viimase kui sakslase ära vaktsineerida, vajadusel kohustuslikus korras, ja kes väitis need ravimid olevat “ilma kõrvaltoimeteta”, on nüüd oma sõnu söömas. Suure registreeritud vaktsiinikahjude hulga tõttu oli Lauterbach sunnitud hiljutises teleintervjuus tunnistama, et see on tõsine teema. Ta avaldas lootust, et ravimifirmad on vabatahtlikult valmis kannatanutele kompensatsiooni maksma. Ilmselt rumal lootus, kui valitsused esmalt samadele ravimitele hädaolukorra kasutusluba andes ravimifirmad varmalt võimalike kahjude kompenseerimise vastutusest vabastasid.
Kriitiliste teadlaste hääled ajakirjanduse peavoolu reeglina sel teemal jõudnud ei ole ega jõua kuigi palju ka praegu. Sotsiaalmeediafirmad aga teostasid tsensuuri kuni kriitikute kontode kustutamiseni. Mh tehti seda ravimifirma esindaja ettepanekul.
See kõik ei ole halb filmistsenaarium ega vandenõuteooria. See on reaalselt kogetu. Ja suures osas peaks enamikul inimestest tänaseks selge olema, et selle kõige tegemisel puudus igasugune teaduslik taust.
100 miljadit dollarit hiljem
Kas keegi sellest olukorrast kasu ka teenis? Pfizeri juht Albert Bourla ütles tänavu jaanuari alguses, et teenis küll – 2022. aasta oli neil ettevõttele läbi ajaloo üks edukamaid.
Nagu allolevast ilmneb, siis Pfizer on tänu covidile suutnud oma varasemate aastate käibe ja kasumi enam kui kahekordistada. Vaktsiine müüdi 2021. aastal 36.8 ja 2022. aastal 37.8 miljardi eest. Lisaks vaktsiinimüügile andis 2022. aastal lisatulu covid-ravim Paxlovid, mille osa firma käibest oli 22 miljardit dollarit.
Pfizeri käive ja kasum, USD mld (2019-2022)
“Põhimõtteliselt jooksutab kogu meie organisatsiooni praegu covidi-raha,” tunnistas üks Pfizeri töötaja juba 2021. aasta oktoobris avaldatud Project Veritase salaja filmitud videos.
Pfizeri vaktsiinipartneril BioNTechil oli enne covidit suurte farmaatsiatööstustega käsil mitu arendusprojekti – käivet näidati nende pealt sadakond miljonit eurot. Esimese vaktsiiniaasta ehk 2021. lõpuks tehti aga käivet juba 19 miljardit, millest 10,3 miljardit moodustas kasum. 2022. aasta 17,3 miljardi euro suuruse käibe juures oli kasum 9,4 miljardit.
Teisel suur mrna-vaktsiinide tootja Moderna elas enne covid-vaktsiine valitsuse grantidest ja koostööprojektidest suurte farmaatsiatööstustega. Sellest sisuliselt nulliga majandamisest kasvatas firma oma käibe 2022. aastaks pea 19.3 miljardini ja teenis ligi 8.4 miljardit kasumit. Moderna eelmise aasta covid-vaktsiini käive oli ligikaudu 18.4 miljardid dollarit, mida oli umbes 700 miljonit rohkem, kui 2021. aastal.
Moderna käive ja kasum, USD mld (2019-2022)
“Meil on siin tegu farmakoloogilise sekkumisega, mille efektiivsus on üks halvimaid, millel on halvim ohutusprofiil, aga mis on saanud meditsiini ajaloos kõige kasumlikumaks (tooteks – toim.),“ kommenteeris Suurbritannia kardioloog Aseem Malhotra tänavu jaanuaris Fox News-le.
Arvestades, et nende toodete arendustöösse ettevõtted oma raha panustama ei pidanud – nii Pfizei-BioNTechi vaktsiini looja BioNTech kui Moderna said riiklikke rahasüste maksumaksjate arvelt – on kodanike taskud juba mitu korda tühjaks tehtud.
Endiselt firmadele makstavad rahasummad aga ei sõltu üldse sellest, kas kellelgi seda vaktsiini vaja on või mitte. Olles ise hädas üle jäävate vaktsiinidoosidega ja hävitades neid kümnete miljonite kaupa, on Euroopa Komisjon sõlminud Pfizeriga lepingu, kus veel sel aastal saadetakse Euroopasse 450 miljonit doosi juurde. Asi on liikunud sellise absurdini, et komisjon pakkus jaanuaris sellise suure mittevajaliku vaktsiiniuputuse vältimiseks välja, et on nõus ostma vähem, aga kõrgema tükihinnaga.
Ehk siis millest Harrelsoni lugu, ajakirjanduse reaktsioonid ja selle kõrval mustvalgel esitatud ravimifirmade majandustulemused meile kõnelevad? Esiteks muidugi sellest, et Harrelsoni nali oli tabav. Aga teiseks tuleb tõdeda, et need, kes lootsid sel aastal lõpuks näha terve mõistuse naasmist avalikku arutellu, peavad pettuma. Me oleme endiselt olukorras, kus nendesamade vaktsiinide kehvast efektiivsusest ja tõsistest kõrvalmõjudest, ajuvabadest sunnimeetmetest ja suure osa ühiskonnaliikmete tühistamisest, ei räägita. Ent selle hüsteeria pealt miljardeid teeninud ravimifirmasid kritiseerides õnnestub inimesi endiselt vandenõuteoreetikuks sildistada.
