Ettevõtte andmetel on juhtkond ja ametiühingud lahenduses juba kokku leppinud ja ettevõttel on hädasti vaja “tööjõu suurust viia süsteemselt kooskõlla majandusliku tegelikkusega,” kirjutab Deutche Welle.
Volkswageni kontserni kuuluvad peale VW ka Audi ja Porsche ning 100 000 koondamist moodustab umbes 15% kogu kontserni töötajatest maailmas. Peale koondamise teatas Volkswagen, et ei suuda tagada nelja Saksamaal asuva suure tehase kaua kestvat tulevikku. Need neli on Hannoveri, Emdeni, Zwickau ja Neckarsulmi tehased, mille sulgemise korral vähenab VW tootmissuutlikus Saksamaal märkimisväärselt.
VW tegevjuht Oliver Blume rõhutas, et töötajate koondamise otsus saadab „tugeva signaali Volkswageni kontserni tuleviku kohta“. Pealegi sisaldab kava ka struktuurimuudatust, millega kontsern loodab jõuda lahenduseni, kus otsused sünnivad kiiremini ning ettevõttele kuulub kolmandiku võrra vähem äriühinguid ja osalusi. Samuti on kavas mitme miljardi suurune investeering teadus- ja arendustegevusse, millega ettevõte loodab konkurentsivõimet kohendada.
Praegu pole VW avaldanud koondamise ajakava üksikasju ega jaotumist eri piirkondade vahel. Teisalt on ettevõte öelnud, et suunab edaspidi rohkem tählepanu Põhja-Ameerikale ja kavatseb laiendada eksporti globaalsesse lõunasse.
VW on raskustes olnud juba mõnda aega. Esmalt kliimapöördest tingitud kohustuse pärast minna üle elektriautodele, mille müük on aga väga kidur ja nõudlus kasvab aegluubis. Seda kohustust on nüüd küll pisut leevendatud, kui VW müük on endiselt hädine. VW finantsjuhi sõnutsi on kärpesurvet suurendanud ka USA tollimaksud, millele kontsernil pidavat kuluma ligikaudu 4 miljardit eurot aastas. Samuti on mõjutanud tõsiasi, et VW jaoks ühe olulisema, Hiina turu müük on ainuüksi tänavu esimeses kvartalis langenud 20% ning et Hiina autotootjad, nt BYD, on üha edukamad nii kodumaal kui ka Euroopas.
Ega neid “autosid” polegi mõtet väga toota. Kes peaks tahtma sõita liikuriga mis jälgib igat su liigutust ja silmapilgutust ning väikseimagi kõrvalekalde puhul soovitab sul seisma jääda ja välja puhata juba peale mõneminutilist sõitu. Sellised aparaadid on liiklusohtlikud kuna häirivad juhti ega lase keskenduda liiklusele.
Vanasti oli selline funktsioon luksusautode teema. Nüüd on see igas autos ja muidugi hinna sees. Kui igast mõttetuid funktsioone poleks, siis oleks hind kõvasti all. Muidugi tuleb ka disainida nii, et oleks võimalikult raske parandada – see ju ka lisaraha.
Vanasti pidas tehnika ikka vastu mitukümmend aastat. Isegi, kui läks katki, siis varuosi oli kerge saada, remont oli lihtne – võtad lahti, vahetad ära, paned kokku. Nüüd on kõik kokku liimitud, kokku sulatatud ja igast krüpteeringute taga ja “ei ole ametlik varuosa, ma ei tööta” AI juraga.
Tegelikult need funktsioonid ei maksa tootjale s.ttagi, mõned andurid ja programmeerimise teema. See mis maksab on co2 piirangud mis praktiliselt ei võimaldagi enam sisepõlemismootoriga autosid toota. Muus osas olen nõus.