Eelmise aastaga võrreldes kukkus elektriautode müük Euroopas tänavu juulis kümnendiku võrra. Eelkõige mõjutas seda langus suurimal turul Saksamaal – 37%, vahendab Bloomberg.
Selle otseseks põhjuseks on elektiautode kallis hind, mida on tasandatud riiklike toetusmeetmetega. Nii on näiteks Saksamaal alates 2016. aastast maksumaksjad elektriautode ostmist toetanud 10 miljardi euroga, kuid tänavu seda enam eelarves ei olnud. See tähendab, et riigid on üritanud turgu moonutades ja nö ülevalt alla meetoditega innovatsiooni käima lükata ja nõudlust tekitada. Selle juurde kuulub ka Euroopa Liidu tasandi otsus, mille kohaselt kümne aasta pärast enam bensiini- ja diiselmootoriga autosid müüa ei tohi. Kuid mündi teine külg selliste programide puhul on see, mis subsideeritud lahenduste puhul ikka juhtub – ilma subsiidiumiteta kukub ka nõudlus. Ehk nõudlust ei ole kunstlikult võimalik lõputult üleval hoida.
Nii on Euroopa autotootjad sellisele olukorrale reageerima pidanud. Sel nädalal teatas Volvo, et loobub plaanist müüa aastal 2030 vaid elektriautosid. Hiina ettevõttele Geely kuuluv autotootja loodab siiski, et 2030. aastal on nende müüdud autodest 90% pistikhübriidid ja elektrimootoriga sõidukid. Saksa autotootja Volkswagen räägib aga võimalusest hakata sulgema tehaseid ka kodusel Saksamaal, mis jätaks tööta 25 000 inimest. Kulude kasvu kõrval põhjendatakse kärpeid just elektriautode nõrga nõudlusega.
Plaan toota aastal 2030 vaid elektriautosid oli teiselgi Saksamaa autotööstuse lipulaeval Mercedes-Benz-il, kuid nemad teatasid sellest loobumisest juba mais.
Tegelikult ei ole probleem elektriautode nõrga nõudlusega midagi Euroopa autotootjatele ainuomast. Näiteks Ühendriikide autotootja Ford teatas tänavu jaanuaris oma majandustulemusi tutvustades, et kaotas 2023. aastal iga müüdud elektrisõiduki kohta 65 000 dollari (60 450 eurot). Autotootja vähendas ka oma investeeringuid elektriautode tootmisse 12 miljardi dollari võrra (11.16 miljardit eurot) ja pani pausile 3.5 miljardi dollari suuruse (3.26 miljardit eurot) investeeringu akutehasesse Ühendriikides Michigani osariigis. General Motors aga loobus eesmärgist müüa tänavu 400 000 elektriautot.
Omaette murekoht on ka kasutatud elektriautode müük. Näiteks tänavu jaanuaris kirjutas Euractiv, et automüüjate sõnul on raske öelda, kas selline asi, nagu elektriautode järelturg, on üldse olemas. Enamik Euroopa sõidukijuhte, kes ostavad kasutatud autot, eelistavad sisepõlemismootorit. Saksamaal moodustavad kasutatud elektrisõidukid vaid 1.58%, Itaalias ja Hispaanias alla 1%. Ka siin on vähese huvi põhjus nende liiga kõrge hind.